Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil

Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käis tutvumas Islandi jäätmekäitluse korraldusega ja tutvustasid Eestis taaskasutatavatele materjalidele loodud sertifitseerimissüsteemi.

12.-17.juunini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil ja tutvus 330 000 elanikuga saareriigi Islandi jäätmekäitluse korraldusega ning jagas Eesti kogemusi jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimisel.

Välisviisidil osalesid 17 ettevõtte ning Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ja EJKL Kompetentsikeskuse esindajad, kokku 34 omaala spetsialisti.

Eesti delegatsiooni võõrustasid nii Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioon kui ka erinevad jäätmekäitlusettevõtted.

Pildil seminar Reykjavikis. Islandi majandusest annab ülevaate Bryndís Skúladóttir Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioonist.

Islandi majandus tugineb turismil, alumiiniumi tootmisel ning lamba ja hobuse kasvatusel.

Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt aastaks 2020 tuleb korduskasutada ja/või materjalina ringlusse võtta 50% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist.

Kuigi Island ei ole Euroopa Liidu liige juhindub riik ikkagi Euroopa Liidu poolt korduskasutusele ja materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest.
Täna suunab Island korduskasutusse ja materjalina ringlusse 33% segaolmejäätmetest.
Euroopa Liidu poolt seatud sihtarvude saavutamise kõige suuremaks väljakutseks on kujunenud just turism. Islandit külastavate turistide arv on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja eelmisel aastal võttis Island vastu ligi 2,5 miljonit turisti.

Islandlased on väga keskkonnahoidlikud ning seega sõltub korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu sihtarvude täitmine just turistide teadlikkusest ja soovist jäätmeid sortida.

Reykjavikis toimunud seminaril jagas Eesti kogemusi jäätmetest toodete valmistamisel ja sertifitseerimisel Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuht Margit Rüütelmann.

Täna on Eestis võimalik käidelda jäätmeid nii, et läbi sertifitseerimisprotsessi on võimalik jäätmetest saada tooted. Näitena võib tuua nii biolagunevatest jäätmetest komposti, reoveesettest valmistatud komposti kui ka purustatud betooni.

Eesti delegatsioon külastas ka Islandil ettevõtteid, mis tegelevad jäätmetest toodete valmistamisega.

Reykjaviki piirkonnas asuv ettevõte Furuflís toodab ehitus-ja lammutusjäätmetes olevast puhast puidust puidupelleteid, mida kasutatakse loomade allapanuks. Põhilised toote tarbijad on kohalikud lamba- ja hobusekasvatajad, kuid väikestes kogusteks ekspordib ettevõte oma toodangut ka Fääri saartele.

Pildil ettevõtte Furuflís tooraine ladu (ehitus- ja lammutusjäätmetest pärinev puhas puit)

Kuna Islandi majanduse üheks tugisambaks on loomakasvatus, siis on väga olulisel kohal põllumajandusest pärineva põllumajanduskile ümbertöötlemine.

Ettevõte Pure North kogub kokku riigis tekkiva põllumajanduskile ning kasutab geotermaalvett ja -soojust põllumajanduskilede pesemiseks ja kuivatamiseks.

Põllumajanduskile purustatakse, pestakse, kuivatatakse ja seejärel pallitakse. Kui täna lähevad pallid ekspordiks, siis ettevõtte juhtkonna sõnul juba kuu aja pärast on ettevõttel võimekus toota plastigraanuleid.