EJKL Kompetentsikeskus tutvustas Euroopa klastrite konverentsil Brüsselis Rohemajanduse klastri kogemusi

Järjekorras juba viies klastrikonverents tõi 1.-2. detsembrini kokku enam kui 300 osalejat, nende seas nii poliitikakujundajaid kui hulganisti praktikuid Euroopa klastritest. Peamiseks arutlusteemaks oli seekord, kuidas klastrid võiksid kasu saada uutest tehnoloogiatest ja teenustest, mis veavad digitaliseerimist ja tööstuse transformatsiooni nutika spetsialiseerumise valdkondades, muutes väärtusahela osapooled, tehased, masinad, tootmissüsteemid omavahel nutikalt omavahel seotuks. Kõne alla võeti ka riigi- kui Euroopa-üleste klastripoliitikate kaasajastamise vajadus, et tagada arengut sektoritevahelises väärtusahelas, ettevõtete tekke ja rahvusvahelistumise kiirendamisel, piirkondadeüleste investeeringute soodustamisel jne.

Jagamaks kogemusi ning kogudes uusi ideid, toimusid eelmainitud teemadel konverentsi raames väiksemates töögruppides paralleelsessioonid kolmes fookussuunal: 1) kõrgtehnoloogia ja digitaalne tootmine; 2) rohe- ja ringmajandus ning 3) teenuseinnovatsioon ja loomemajandus. Rohe- ja ringmajanduse töögrupis tegi ettekande Margit Rüütelmann EJKL Kompetentsikeskusest, tutvustades Eesti jäätmekäitluse arenguid ning Jäätmete Taaskasutusklastri projekti tulemusi, mille puhul analüüsiti jäätmetest valmistatud toodete kvaliteeti, parendati tootmiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, loodi tootjatele võimalus taotleda jäätmetest valmistatud toodetele sertifikaati ja tegeleti ühisturundusega.

Traditsiooniliselt tunnustati konverentsi raames ka käesoleva aasta tublimaid klastreid. Parimaks klastrijuhiks  valiti Bianca Dragomir  Valencia regiooni taastuvenergia klastrist Avaesen, parimaks klastrite koostööprojektiks osutus sellel aastal projekt nimega Energy in Water, mis keskendub vee-energia kasutuselevõtu võimaluste laiendamisele.

Konverentsi kokkuvõtte ja ettekannetega saab tutvuda  siin:
http://clusterconference2016.eu/documentation.jsp.

Videokokkuvõte üritusest leiab siit: https://vimeo.com/194036247.

 

Koolitus „ Ehitus- ja lammutusjäätmetest ehitusmaterjalide tootmine”, 30.11.2016

Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus korraldab 30.novembril koolituse teemal:
EHITUS-JA LAMMUTUSJÄÄTMETEST EHITUSMATERJALIDE TOOTMINE. Kvaliteedinõuded, nõuetele vastavuse hindamine, materjalist proovide võtmine.

Koolituse toimumiskoht: Väike-Paala 1, 5.korrus.

Koolituse KAVA:

  • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine Eestis – nõuded õigusaktides, taaskasutamise, sh ringlussevõtu ja lakkamise tingimused.
    Pille Aarma, Keskkonnaministeerium
  • Ehitus-ja lammutusjäätmed – jäätmeluba ja registreerimistõend.
    Reet Siilaberg, Keskkonnaamet  
  • Ülevaade teedeehituses kasutatavatest materjalidest. Täitematerjalidele (s.h taaskasutatavatele täitematerjalidele) esitatavad nõuded. Täitematerjalidest proovivõtt ja laborianalüüsid.
    Kristjan Lill, TTÜ Teedeinstituut
  • Täitematerjalide nõuetele vastavuse hindamine.
    Aleksandr Podgornov, Teede Tehnokeskus AS
  • Kontroll ettevõtete tegevuse üle. Illegaalsed käitlejad.
    Rene Rajasalu, Keskkonnainspektsioon

Koolitusel osalemistasu on 85 EUR ning sisaldab ka kohvipause ja lõunasööki.

Koolitusele registreerimiseks ja koolituse kava saamiseks, palume pöörduda ejkl@ejkl.ee, Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee või Marit Liivik 523 1818, marit@recycling.ee.      

 

 

KOOLITUS “Ülevaade jäätmealastest õigusaktidest ja nõuete selgitused”, 15.11.2016

15. novembril korraldame Tallinnas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis MAINOR (Suur-Sõjamäe 10a) koolituse “Ülevaade jäätmealastest õigusaktidest ja nõuete selgitused”.

Koolituse KAVA:

  • Ringmajandus ja jäätmete osatähtsus ringmajanduses. Jäätmehierarhia põhimõtted ja eesmärgid. Jäätmekäitlust reguleerivad õigusaktid.
    Pille Aarma, Keskkonnaministeerium
  • Tootjavastutuse üldpõhimõtted. Ülevaade probleemtoodetele (elektroonikaromud, patarei- ja akujäätmed, romusõidukid, vanarehvid ja põllumajandusplasti jäätmed) kehtestatud nõuetest. Kerli Rebane, Keskkonnaministeerium
  • Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja käitlemise üldnõuded.
    Marika Siht, Keskkonnaministeerium
  • Biolagunevate jäätmete käitlemise üldnõuded.
    Kaire Kikas, Keskkonnaministeerium 
  • Jäätmekoodid. Tava- ja ohtlikeks jäätmeteks liigitamine.
    Hannela Artus, Keskkonnaministeerium
  • Keskkonnakompleksloa või jäätmeloa taotlemine. Registreerimistõendi esitamine vajadus. Jäätmearuanne.
    Reet Siilaberg, Keskkonnaamet   

Koolitusel osalemine maksab 85 EUR ning sisaldab ka kohvipause ja lõunasööki.

Koolitusele registreerimiseks ja koolituse kava saamiseks, palume pöörduda ejkl@ejkl.ee, Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee või Marit Liivik 523 1818, marit@recycling.ee.

Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käisid tutvumas turumajandusliku jäätmekorralduse parimate praktikatega

img_3861 08.-16.oktoobrini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse/Rohemajanduse klastri delegatsioon USA idarannikul Washingtonis ja New Yorkis ning tutvus turumajandusliku jäätmekorralduse parimate praktikatega.

Välisviisidil osalesid 9 ettevõtte esindajad ning teadus-ja haridusasutuste poolt Eesti Maaülikool, kokku 20 oma ala spetsialisti.

Eesti delegatsiooni võõrustasid nii Eesti Suursaatkond Washingtonis, New York’i linnavalitsus kui ka Ameerika jäätmekäitlus/taaskasutusettevõtteid ühendav erialaliit National Waste and Recycling Association, mis sarnaselt Eesti Jäätmekäitlejate Liidule on jäätmekäitluses tegutsevaid eraettevõtteid ühendav katusorganisatsioon.

Visiidi eesmärk oli saada ülevaade, kuidas toimib jäätmete kogumine ja taaskasutamine turumajanduse olukorras – milliseid jäätmete kogumismudeleid (s.h. taaskasutatavate materjalide kogumismudeleid) pakuvad ettevõtted nii elanikkonnale kui ka ettevõtetele ning millised on jäätmete käitluslahendused.

Praktiliste käitluslahenduste poolepealt tutvuti nii segaolmejäätmetest liigiti kogutud paberi ja papi, plastijäätmete ja metalli sortimise ja taaskasutusse suunamisega, ehitus-ja lammutusjäätmete käitlusega kui ka elanikelt köögijäätmete kogumise ja kompostimisega.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on Ameerikas eraettevõtetel palju suurem vabadus turul tegutseda ning jäätmeveoturul on kõrvuti suurte ettevõtetega ka ühe mehe/ühe veoki firmad. Enamjaolt on jäätmeveoturg eraettevõtete käes ja ka jäätmete käitluse osas valitseb vaba konkurents.

Lisaks märkis Margit Rüütelmann, et ainult vähesed käitlusettevõtted kuuluvad avalikule sektorile ja seda ajaloolistel põhjustel – 90ndate alguses võeti suund taaskasutamisele ja taaskasutamise edendamiseks loodi avalikule sektorile kuuluvad ettevõtted. Täna on saanud taaskasutamine Ameerika ühiskonnas üldiseks normiks ja segaolmejäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise protsent on 35.
2015.a. ametlikele andmetele tuginedes taaskasutab Eesti 32%.

Kui Euroopa jäätmekäitlus on suundumas lineaarselt majanduselt ringmajandusele, siis Ameerika räägib jätkusuutlikust materjalide käitlusest, mis oma sisu poolest on täpselt sama. Seega tuleviku suundumused nii Euroopas kui Ameerikas on ühesugused.

New York’i linnavalitsuse esindaja sõnul on linnal soov suurendada köögijäätmete kogumist ja lisaks elanikkonnalt kogumisele panna köögijäätmeid liigiti koguma ka erinevad söögikohad – restoranid, kiirtoiduketid jne. New Yorki linna eesmärgiks on saavutada aastaks 2030 tase, kus prügilatesse ladestamist enam ei toimu.img_3952

Eesti on jõudnud jäätmete taaskasutamisel tasemele, kus turul on jäätmetest valmistatud ja sertifitseeritud tooted, kuid paraku on probleem nende turustamisega.

Siinkohal on hea tuua näide Ameerika ettevõttest, kes toodab liigiti kogutud köögijäätmetest komposti ja kohalikud tarbijad – elanikud, haljastusettevõtted, põllumehed – on nii teadlikud, et ettevõttel ei ole probleemi komposti turustamisega ja seda kasutavad isegi mahetootjad.

Küll aga hoolitseb ettevõte ise, et tootmine vastaks nõuetele ja kompostist võetud proovid saadetakse perioodiliselt laborisse kvaliteedi kontrolli.

Pakendite ja pakendijäätmete teemaline koolitus, 29.09.2016

29.septembril toimub Tallinnas koolitus  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja käitlemine“. 

Koolituse sihtgrupp: jäätmekäitlusettevõtted, pakendiettevõtjad.

Grupi suurus: maksimaalselt 20-25 inimest.

KOOLITUSE KAVA

Pakendite ja pakendijäätmete kogumist ja käitlemist reguleerivad õigusaktid – pakendiseadus, pakendiaktsiisiseadus. Mõisted: pakendiettevõtja, tootjavastutus, tootjavastutusorganisatsioon. Marika Siht, Keskkonnaministeerium

Kontroll pakendiettevõtjate tegevuse üle. Rene Rajasalu, Keskkonnainspektsioon  

Pakendite taaskasutamise võimalused Eestis. Anne Jõesaar, Ragn-Sells AS

Pakendite üle arvestuse pidamine ja pakendiaruannete esitamise kohustus. Pakendiaruannete audiitorkontroll. Tarmo Rahkama, vandeaudiitor, Grant Thornton Baltic OÜ

Koolitusel osalemine maksab 75 EUR ning sisaldab ka kohvipause ja lõunasööki.

Koolitusele registreerimiseks ja koolituse kava saamiseks, palume pöörduda ejkl@ejkl.ee, Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee  või Marit Liivik 523 1818,marit@recycling.ee.

Ilmus EJKL/EJKL Kompetentsikeskuse UUDISLEHT, kevad 2016

Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL Kompetentsikeskus annavad ühiselt välja UUDISLEHTE, mille eesmärgiks on anda ülevaade jäätmekäitluses toimuvast nii Eestis kui mujal maailmas, kajastada Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, EJKL Kompetentsikeskuse ja jäätmekäitlusettevõtete tegemisi ning lisaks anda infot jäätmekäitluse valdkonna koolituste, teabepäevade, ettevõtete külastuste jne toimimise kohta.

EJKL/EJKL Kompetentsikeskuse UUDISLEHT, kevad 2016 on leitav SIIN.

 

Valmis magistritöö “Komposti sertifitseerimisskeemi loomine Eestis – saavutused ja tagasilöögid”

07. juunil 2016.a. kaitses Eesti Jäätmekäitlejate Liidu keskkonnaspetsialist Marit Liivik Tallinna Tehnikaülikoolis magistritööd teemal „Komposti sertifitseerimisskeemi loomine Eestis – saavutused ja tagasilöögid“.

Magistritöö eesmärgiks oli biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti sertifitseerimissüsteem loomine Eestis. Magistritöö tulemusena võrreldi erinevate riikide sertifitseerimisskeeme ning toodi välja probleemid, mis ilmnesid sertifitseerimisskeemi loomisel Eestis. Lisaks toodi välja põhjused, miks Eesti sertifitseerimissüsteemi ei saanud luua sarnaselt teistele riikidele.

Kokkuvõte magistritööst:
Eesti kohandas Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku komposti kvaliteedisüsteemi. Esialgu planeeriti sertifitseerimisskeem luua nii nagu teistes Euroopa riikides (Austria, Saksamaa ja Belgia). Loodi EJKL Kompetentsikeskus MTÜ ning arvati, et see võiks sertifitseerimisega tegelema hakata. Selgus, et Eesti seadusandlus erineb Euroopa omast. Eesti kompostimäärus on rangem kui teistel Euroopa riikidel ja nende riikide süsteeme kopeerida ei saanud. Kõige suuremaks tagasilöögiks osutus sertifitseerimiskeskuse loomine, sest see võttis kaua aega ja nõudis tihedat koostööd advokaatide ja Keskkonnaministeeriumiga. Lõpuks loodi sihtasutus Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus.

Sertifitseerimissüsteemi loomise esimeseks sammuks oli projekt Jäätmete Taaskasutusklaster, millega alustati 2010. aastal. Projekti käigus tehti mitu uuringut koostöös Eesti Maaülikooliga, sest varem ei olnud komposti kaardistavaid uuringuid tehtud. Klastri projektis tehtud uuringute käigus kaardistati kompostitootjad, kompostimistehnoloogiad ning komposti kvaliteet põllu- ja idanemiskatsete põhjal. Klastri tulemusena loodi MTÜ EJKL Kompetentsikeskus. Keskkonnaministri määrusest „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded”, mille alusel on võimalik biolagunevatest jäätmetest toodetud kompostist saada toode, selgus, et Sertifitseerimiskeskus peab olema loodud „Toote nõuetele vastavuse seaduse” ja standardi ISO/IEC 17065:2012 „Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid” kohaselt. Seadusest ja standardist ilmneb nõue, et sertifitseerimiskeskuses ei tohi töötada kompostitootjad ja tuleb luua uus iseseisev ja sõltumatu asutus. Seetõttu asutas EJKL Kompetentsikeskus juunis 2015 iseseisva sihtasutuse Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse.

Järgmine tagasilöök ilmnes Keskkonnaministeeriumi tõlgendusest, et kompostimääruse järgi peavad kõik analüüsimeetodid olema akrediteeritud. Sertifitseerimiskeskus asus otsima koostööpartneriks laborit Eestist ja Euroopast, kellel oleksid akrediteeritud kõik analüüsimeetodid, mis on nõutud kompostimääruses.

Selgus, et ükski labor, kellega ühendust võeti, ei olnud võimeline tegema nõutud analüüse akrediteeritud meetodikaga. 2015. aasta kevadel nõustus Keskkonnaministeerium, et tuleb valida labor, kellel oleks akrediteeritud enamik analüüsimeetodeid. Sertifitseerimiskeskus leidis partneriks labori Saksamaalt, kellel on akrediteerimata ainult üks analüüsimeetod. Selgus, et Eestis pole ühtegi juhendmaterjali kompostist proovi võtmiseks, seega tuli autoril juhendid koostada. Proovivõtujuhend sai loodud Euroopa riikide metoodikate ja teiste saadaolevate materjalide kohaselt.

Esimene sertifitseerimine toimus 21. ja 22. detsembril 2015, milles osales Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK). Pilootsertifitseerimine oli edukas ja esimene biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti sertifikaat väljastati Väätsa Prügila AS-ile 16. märtsil 2016. Sertifikaat annab võimaluse kasutada komposti kvaliteedimärki ja müüa komposti tootena, mitte enam jäätmena.

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse loomine ja dokumentide väljatöötamine võttis kaua aega, sest Keskkonnaministri määrus „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded” esitas nõudmised kvaliteedihindamissüsteemile, mis ei lasknud kopeerida teiste Euroopa riikide skeeme. Alates veebruarist 2016 on võimalik biolagunevatest jäätmetest toodetud kompostist ehk jäätmest saada toode.

 

EJKL Kompetentsikeskus jagas klastri koostöökogemusi kolleegidele teistest Euroopa riikidest

12.- 13. mail toimus Berliinis Euroopa Akadeemia poolt korraldatud konverents „Jäätmekäitluse roll ringmajanduses“, kuhu oli kutsutud külalisena esinema EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuhtMargit Rüütelmann, kes jagas kolleegidele teistest Euroopa riikidest jäätmete taaskasutamisega tegelevate ettevõtete ning teadus-ja haridusasutuste koostöö kogemusi ja tutvustas Rohemajanduse klastri/Jäätmete Taaskasutusklastri senise koostöö tulemusi.

Rohemajanduse klaster/Jäätmete Taaskasutusklaster tegutseb aastast 2010.a. ja omab üle 6 aasta pikkust koostöökogemust.

Koostöö raames on uuritud jäätmetest valmistatud toodete kvaliteeti, parendatud tootmiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, loodud tootjatele võimalus taotleda jäätmetest valmistatud toodetele sertifikaati ja tegeletud ühisturundusega.

Klastri tegevuse tulemusena on tekkinud märkimisväärne rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis hõlmab nii meie naabreid Soomet, Rootsit, Norrat ja teisi Euroopa riike, kuid ulatub ka Singapuri, Austraalia, Jaapani jne jäätmekäitluse valdkonna spetsialistideni.

Lisaks on tehtud koostööd nii Keskkonnaministeeriumi kui Maanteeametiga, mille tulemusena on loodud/täiendatud seadusandlust, mis võimaldab taaskasutatud materjale laiemalt igapäevaelus kasutada. Näiteks purustatud betooni kasutamine kergliiklusteede, parklate ja madala liiklustihedusega sõiduteede rajamisel.

Jäätmete Taaskasutusklastri üheks oluliseks tegevussuunaks on aastaid olnud kvaliteetse komposti tootmise arendamine.

25.– 28. maini toimunud Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku aastakonverentsil jagas Rohemajanduse klaster/Jäätmete Taaskasutusklaster oma kogemusi komposti sertifitseerimissüsteemi loomise osas.

Kuna Eesti seadusandlus erineb teiste Euroopa riikide seadusandlusest, siis tuli klastri koostöö raames töötada välja täiesti uus komposti sertifitseerimissüsteem. Nimelt võivad Austrias, Saksamaal ja teistes Euroopa riikides olla komposti tootjad sertifitseeriva organisatsiooni liikmed. Eesti õigusruum seda ei luba, mis tähendas, et ellu tuli kutsuda eraldiseisev sõltumatu sertifitseerimisasutus, SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, ja taotleda sertifitseerimiskeskusele ka Eesti Akrediteerimiskeskuselt akrediteeringut.

Euroopa Liit kavandab lähitulevikus reguleerida biolagunevatest jäätmetest komposti tootmist väetisetoodete määrusega ja seega tuleb ka teistel Euroopa riikidel Eestis loodud sertifitseerimissüsteem üle võtta.

Rohemajanduse klastri/Jäätmete Taaskasutusklastri tegevuse tulemusena on asutatud 2 institutsiooni – MTÜ EJKL Kompetentsikeskus ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus.

EJKL Kompetentsikeskuse eesmärk on arendada jäätmete taaskasutamist, jäätmetest kvaliteetsete ja sertifitseeritud toodete valmistamist, jagada Eesti jäätmekäitlusettevõtete kogemusi jäätmete taaskasutamisel ning arendada erinevaid projekte (s.h. rahvusvahelisi projekte).

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse eesmärgiks on olla sõltumatuks sertifitseerimisasutuseks, mis viib läbi taaskasutatavate materjalide tootmise korralduse kontrolli, toodete ohutuse ja kvaliteedi hindamist ning väljastab sertifikaate tootjatele.
SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus sai akrediteeringu ja alustas tööd k.a. 17.veebruaril.

Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus alustas tööd

PRESSITEADE
10.MÄRTS 2016

TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE SERTIFITSEERIMISKESKUS ALUSTAS TÖÖD

Eesti Akrediteerimiskeskus väljastas Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusele akrediteerimistunnistuse, mis annab Sertifitseerimiskeskusele õiguse tegutseda vastavushindamisasutusena komposti sertifitseerimise valdkonnas.

“Jäätmetest valmistatud toodete puhul tekib tarbijatel alati kõhklusi ja kahtlusi, milline on toote kvaliteet ja kas seda ikka võib kasutada. Sertifikaadi olemasolu annab tarbijale kindluse, et toode vastab nõuetele ja on ohutu kasutada,” ütles SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlak.

Taaskasutamisega tegelevad ettevõtted loodavad, et senine hirm jäätmetest valmistatud toodete kasutamise osas asendub nüüd kindlustundega ja võimaldab leida uusi kasutusvõimalusi ja laiendada turgu. “Näitena võiks siinkohal tuua biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti, mille kasutamine põllumajanduses, haljastuses, metsanduses võiks olla tunduvalt laialdasem. Kui toodetud kompost omab sertifikaati, siis kõhklusi ja kahtlusi kasutamise osas enam olla ei saa,” rääkis SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse nõukogu liige Margit Rüütelmann

Pikemas perspektiivis on plaan koondada kogu taaskasutatavate materjalide sertifitseerimine loodud sihtasutuse alla ja olla sõltumatuks sertifitseerimisasutuseks ka muudest taaskasutatavatest materjalidest toodete vastavushindamise läbiviimisel – esmajärjekorras kindlasti biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk, reoveesette kompost, kuid mõtted on liikunud ka ehitus-ja lammutusjäätmetest toodetud taaskasutatava materjali sertifitseerimise suunal.

Sihtasutus Taaskasutatud Materjalide Sertifitseerimiskeskus asutati juunis 2015 ja selle eesmärk on olla sõltumatu sertifitseerimisasutus, mis viib läbi kompostimise korralduse kontrolli, komposti ohutuse ja kvaliteedi hindamist ja väljastab sertifikaate komposti tootjatele.

Lisainfo:

Margit Rüütelmann
Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse nõukogu liige
51 30 698

Allan Pohlak
Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja
50 67769

UUDISLEHT 2016, TALV

Alates sellest aastast koostab Eesti Jäätmekäitlejate Liit & EJKL Kompetentsikeskus uudislehte, milles kajastatakse jäätmekäitlust puudutavaid uudiseid ja sündmuseid. Uudisleht hakkab ilmuma 2-3 korda aastas.

Esimese sündmusena toimub juba 2.märtsil Eesti Jäätmekäitlejate Liidu traditsiooniline üritus JÄÄTMEPÄEV TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses MEKTORY (Raja 15, Tallinn). Täpsemat informatsiooni Jäätmepäeva kohta leiate uudislehest.

Eelmise aasta olulisemate sündmuste ja uudiste kohta saate lugeda 2016.a esimesest uudislehest SIIN.