Järgmine ohtlike jäätmete käitleja PÄDEVUSKOOLITUS, 05.-07.06.2024

EJKL Kompetentsikeskus korraldab 05.– 07. juunini 2024 ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse.

Koolitus toimub 18.märtsil 2020.a. vastu võetud keskkonnaministri määruse “Ohtlike jäätmete käitluse, prügila või jäätmehoidla käitamise eest vastutava isiku koolitus- ja pädevus-nõuded” alusel.

Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutav isik võib jätkata vastutava isikuna töötamist tingimusel, et ta omandab nõutava pädevuse 2021. aasta 1. märtsiks.

Koolituse viivad läbi omaala spetsialistid riigiasutustest (Kliimaministeeriumist, Keskkonnaametist ja Keskkonnaagentuurist) ja ettevõtetest, kes igapäevaselt puutuvad kokku ohtlike jäätmete praktilise käitlusega, aruandlusega jne.

Ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse hind Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liikmetele on 465 EUR ja kõikidele teistele 565 EUR. Käibemaksu ei lisandu.

Hind sisaldab koolituse materjale, kohvipause ning lõunasööke. Koolitus lõpeb testiga ja selle edukalt läbinutele väljastatakse tunnistus.

NB! Koolitusel on võimalik osaleda ka päevade kaupa ja ühe päeva hind ERMEL’i liikmele on 135 EUR ja kõikidele teistele 165 EUR. Sel juhul OJ käitleja pädevuskoolituse tunnistust ei väljastata.

Koolitusele registreerumiseks ja koolituse kava saamiseks, palun, pöörduda Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee.

Professor Mait Kriipsalu loeb 13.03.24 KOOLITUST “Ringmajanduse ja jäätmekäitluse PÕHITÕED”

Koolitus sobib nii neile, kes on alles alustanud tööd ringmajandus/keskkonnakaitse/ jäätmekäitluse valdkonnas, kui ka neile, kes on juba mõnda aega töötanud ja soovivad oma teadmisi värskendada.

Koolituse TOIMUMISKOHT: Kadaka Konverentsikeskus, Kadaka tee 4.

Koolituspäeva alustame kell 10 ja lõpetame kell 16.

 Koolituse TEEMAD:

  • Ringmajanduse üldine kontseptsioon.
  • Jäätmekäitluse roll ringmajanduses. Jäätmekäitlustehnoloogiad ja -kohad.
  • Kuidas jäätmed lakkavad olemast jäätmed?
  • Jäätmete materjalina ringlussevõtu sihtarvude saavutamine.
  • Uus asi: ringmajanduskeskused.
  • Ringmajandust ja jäätmekäitlust käsitlevad arengukavad ja õigusaktid.

Koolituse osalustasu Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liikmetele on 125 EUR ja kõikidele teistele 145 EUR.

VIIMANE PÄEV koolitusele registreeruda on reede, 08.märts.

Lisainfo koolituse kohta – Margit Rüütelmann, tel 513 0698 või margit@recycling.ee.

Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus sai uue akrediteeringu viieks aastaks

MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus teostas 2020. aasta oktoobrist detsembrini SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus juhtimissüsteemi uushindamist.

Uushindamise käigus kontrollis MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus nii Sertifitseerimiskeskuse dokumentatsiooni kui ka viis läbi paikvaatlusi e. Sertifitseerimiskeskuse eksperdi töö jälgimisi ettevõtetes.

Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise osas toimus paikvaatlus Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses ja kääritusjäägi osas Vinni Biogaasis.

Uushindamise lõpptulemusena leiti, et SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus tegevus vastab EVS-EN ISO/IEC 17065:2012 nõuetele kui toote sertifitseerimisasutus komposti ja kääritusjäägi sertifitseerimise valdkonnas. Uus tunnistus väljastati viieks aastaks kehtivusega kuni 16.02.2026.

Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusel on õigus SERTIFITSEERIDA:

  1. biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti;
  2. reoveesette komposti;
  3. reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti;
  4. biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki.

 

Vinni Biogaasile väljastati Eesti esimene kääritusjäägi tootmise sertifikaat

Käesoleva aasta veebruari lõpust on Eestis võimalik sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootmist. Täna väljastas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus esimese kääritusjäägi tootmise sertifikaadi Lääne-Virumaal biogaasi tootmisega tegelevale ettevõttele Vinni Biogaas OÜ.

Veebruari lõpust kääritusjäägi tootmise sertifikaatide väljastamise õiguse saanud SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlaku sõnul on esimene väljastatud sertifikaat märgilise tähtsusega, kuna see annab võimaluse biogaasi tootmise kõrvalsaadusena tekkivat kääritusjääki sertifitseeritud tootena kasutada põllumajanduses väetisena.

“Sertifitseerimine on oluline, kuna see võimaldab biogaasi toota nii, et järele jääv materjal – kääritusjääk – ei ole enam jääde, vaid selle asemel tekib toode, mis vastab kindlatele omadustele. Vinni Biogaas on seejuures olnud igati tubli koostööpartner ja sertifikaadi nimel kõvasti pingutanud,” kiidab Pohlak.

Biolagunevatest jäätmetest toodetav biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadav gaasiline kütus, mis sisaldab 50–70% metaani, 30–40 % süsinikdioksiidi ning väiksemal määral muid komponente, kääritusjääk aga biogaasi tootmisprotsessi käigus orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel järele jääv materjal. Sertifitseerimisprotsessi käigus vaadataksegi üle biogaasi tootva ettevõtte tootmistegevus, kontrollitakse sisendmaterjali koostist ning toote – kääritusjäägi – vastavust ohutus- ja kvaliteedinõuetele, sh bakterite ning raskemetallide sisaldus. Kääritusjäägi sertifitseerimise kohustus tuleneb jäätmeseadusest ja on reguleeritud keskkonnaministri määrusega.

Eesti esimese sertifitseeritud kääritusjäägi tootja Vinni Biogaasi juhatuse liige Rafik Asadovi nendib, et kuigi nende põhitoode on biogaas, siis biogaasi tootmise tulemusena tekkivat kääritusjääki ehk digestaati on oluline sertifitseerida: “See on normaalne, et biogaasi tootev jaam jälgib oma sissetulevaid tooremeid ja kääritusjäägi kvaliteeti, kuna see peab põldudel väetise kasutamiseks olema ohutu ja kvaliteetne. Kuna meil on nüüd sertifitseerimisprotsess läbitud, ei ole kääritusjääk enam jääde, vaid toode,” kommenteerib Asadov.

Sertifikaadi olemasolu annab Vinni Biogaasile nüüdsest võimaluse ka kääritusjääki turustama hakata, ent hetkel antakse see üle kasutamiseks põllumajandustootjatele. “Praegu me ei turusta, tulevikus võib-olla küll, kuna tegemist on suurepärase tootega eramajapidamistes aiamaa ning kasvuhoonete mullaparanduseks ning väetamiseks või kasutamiseks väiksemates tootmisettevõtetes. Täna on kääritusjääki kasutavad põllumehed selle tooteomadustega, mis ei sisalda näiteks umbrohuseemneid ning on taimedele kääritatuse tõttu kergemini omastatav, väga rahul ning kääritusjääki tahetakse saada rohkem, kui meil anda on,” sõnab Asadov.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann leiab, et Lääne-Virumaal on põhjust olla uhke, et esimene sertifikaat sinna läheb. “Kuigi Eestis on teisigi häid näiteid juba praegu ringmajanduspõhimõtete järgi toimetavatest ettevõtetest, näiteks biolagunevatest jäätmetest sertifitseeritud komposti tootvad ettevõtted, on biogaasijaam kindlasti üks parimaid ringmajanduse näiteid. Lisaks biogaasile toodetakse ka kääritusjääki.”

Vinni Biogaas on Rüütelmanni sõnul hea teerajaja ning hetkel on kääritusjäägi sertifitseerimisprotsess pooleli kahes biogaasi tootvas ettevõttes. Küll aga oodatakse kääritusjäägi sertifikaati taotlema ka teisi biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootvaid ettevõtteid.

Eestis avanes võimalus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootmist

Alates veebruari viimastest päevadest on SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusel õigus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootjaid. Sertifitseerimisprotsesse on käimas praegu kahes Eesti ettevõttes.

„Ringmajanduse kontekstis me ei räägi jäätmetest, vaid toorainest – tootmisprotsessis tekkivate jäätmete taaskasutamine või ringlusse võtmine on kõige ideaalsem ressursikasutus. Biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki on võimalik kasutada näiteks põldude väetamiseks, haljastuses, karjääride täitmisel jmt,“ selgitas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlak. „Selle protsessile annab kvaliteedikindluse just sertifitseerimine, tagades ning andes tarbijale kindluse, et toode on kvaliteetne ning ohutu.“

Jäätmetest kvaliteetsete ja sertifitseeritud toodete valmistamine läheb igati kokku ringmajanduse kontseptsiooniga, aga paraku on teemast vähe räägitud. Biolagunevaid jäätmeid on võimalik käidelda peamiselt kahte moodi. Esiteks aeroobselt – sellisel juhul muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks, protsessi lõpp-produktiks on kompost. Ning teiseks anaeroobselt, kus metaankäärimise lõppsaadused on kütusena kasutatav biogaas ja väetusväärtusega kääritusjääk.

Kääritusjäägi sertifitseerimiseks on avaldanud soovi 2 ettevõtet ja sertifitseerimisprotsess on neis käimas. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis esimese sertifikaadi väljaandmist võib loota selle aasta juunis,“ lisas Allan Pohlak.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse esimehe Kalle Kikase sõnul otsitakse läbi tööstussümbioosi uusi lahendusi – sealhulgas taaskasutuse ja jäätmete ressursina kasutuselevõtu kaudu, ringmajanduse edendamiseks kogu maailmas. „Ka Euroopa Komisjon võttis just vastu ringmajanduse tegevuskava, mida ka Eesti riigil ja ettevõtetel tuleb hakata kiirelt järgima,“ lisas Kikas.

„Eesti riigil on põhjust olla uhke, et ettevõtete algatusel on biolagunevate jäätmetega meil nii kaugele jõutud ja ollakse eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimissüsteemide rajamisel,“ sõnas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse nõukogu liige ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „Näiteks oleme selles protsessis olnud eeskujuks Soome Bioringluse ja Biogaasi Assotsiatsioonile, kes jõudis meie eeskujul jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimiseni selle aasta märtsis.“

Margit Rüütelmanni sõnul on Eestis väga häid näiteid juba praegu ringmajanduspõhimõtete järgi toimetavatest ettevõtetest. Riik on kehtestanud nõuded näiteks reoveesettest toote valmistamiseks. „Nende nõuete kohaselt tegutsedes on võimalik toota ka reoveesettest kvaliteetseid ja sertifitseeritud tooteid müügiks. Meil on valmidus sertifitseerida reoveesette komposti olemas, paraku vee-ettevõtted ei ole sertifitseerima tulnud, aga nad on väga oodatud sertifitseerimisprotsessi läbima,“ lisas Margit Rüütelmann.

Biolagunevatest jäätmetest valmistatud sertifitseeritud komposti toodavad täna Väätsa Prügila AS Kesk-Eestis, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS Jõelähtmes, Tallinna Jäätmekeskus Pärnamäe jäätmejaamas ja Eesti Keskkonnateenused AS Aardlapalus Tartus.

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusel on õigus sertifitseerida a) biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti (alates 17.02.2016); b) reoveesette komposti (alates 09.10.2017); c) reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud kompost (alates 09.10.2017) ja nüüdsest biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki (alates 27.02.2020).

TEABEPÄEV 20.05.20 – OHTLIKUD jäätmed, JÄÄTMEJAAMADE haldamine ja RIIGI TOETUSED jäätmekäitluse arendamiseks

20.mail korraldame TEABEPÄEVA, et rääkida OHTLIKE JÄÄTMETE kogumisest ja käitlemisest, JÄÄTMEJAAMADE haldamisest ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt antavatest TOETUSTEST jäätmekäitluse ja ringmajanduse arendamiseks.

Viimase teabepäeva ohtlike jäätmete teemal korraldasime 5 aastat tagasi ja seega on aeg teema taas lauale tõsta – tuletada meelde, millised on osapoolte (riik, kohalikud omavalitsused, erasektor) kohustused, kuidas on kõige otstarbekam ohtlike jäätmete kogumist korraldada ja millised on jäätmejaamade haldamise probleemid (ja seda mitte ainult ohtlike jäätmete kontekstis).

Jäätmekäitluse ja ringmajanduse arendamiseks on riik loodud erinevad meetmed. Valdkonnas tegutsejatele kulub kindlasti marjaks ära ülevaade, milliseid toetusi on täna võimalik oma tegevuste elluviimiseks taotleda ja millised on Keskkonnaministeeriumi edasised kavatsused.

TEABEPÄEVA TEEMAD:

  • Ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist reguleerivad õigusaktid.
    Erinevate osapoolte (riik, kohalikud omavalitsused, jäätmekäitlusettevõtted) kohustused ohtlike jäätmete valdkonnas.
  • Laiendatud tootjavastutus ja probleemtooted (patareid ja akud, mootorsõidukid, rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed).
  • Ohtlike jäätmete käitlemise olukord Eestis – käitlusettevõtted, nende võimalused, kogemused ja perspektiiv.
  • Jäätmejaama haldamise praktilised kogemused. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine. Suuremad möödalaskmised hangete korraldamisel.
  • Tallinna kui Eesti kõige suurema kohaliku omavalitsuse kogemused ohtlike jäätmete kogumise korraldamisel elanikkonnalt.
  • Ringmajanduse ja jäätmekäitluse toetused.

TEABEPÄEVAL ESINEVAD:

  • PEETER EEK – jäätmeekspert, pikaajaline Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja
  • MIHKEL KRUSBERG – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
  • HELEN SÕMERIK – Epler&Lorenz keskkonnajuht
    AS Epler&Lorenz omab pikaajalisi ja põhjalikke praktilisi kogemusi ohtlike jäätmete käitlemisel, jäätmejaamade haldamisel ja ohtlike jäätmete kogemisringide korraldamisel.
  • KRISTJAN MARK– Tallinna Jäätmekeskuse juhataja
  • ANNEMARI KASK – Tallinna Ettevõtlusameti jäätmehoolde osakonna peaspetsialist

Teabepäev toimub Kadaka Konverentsikeskuses (Kadaka tee 4).

 Teabepäevaga alustame kell 10.00 ja päeva lõpp on kell 15.00.

Teabepäeva SIHTGRUPP: kohalikud omavalitsused, ettevõtted, kes tegelevad ohtlike jäätmete kogumise ja veoga ning jäätmejaamade haldajad/operaatorid.

Teabepäeva osalustasu Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liikmetele on 90 EUR ja kõikidele teistele 115 EUR.

Osalustasu sisaldab teabepäeva materjale, kohvipausi ja lõunasööki.

Professor Mait Kriipsalu räägib 15.05.19 lihtsalt ja selgelt RINGMAJANDUSEST

TEABEPÄEVAL räägib Eesti Maaülikooli professor Mait Kriipsalu jäätmehierarhiast, EL poolt materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest ja nende täitmisest ning lihtsalt ja selgelt, mis siis ikkagi on RINGMAJANDUS.

Lisaks annab Mihkel Krusberg (KeM) ülevaate Keskkonnaministeeriumi plaanidest seoses ringmajanduse strateegia/tegevuskava väljatöötamisega ja Görel Grauding (KeM) tutvustab ühekordsete plasttoodete direktiivi.

Teabepäev TOIMUMISKOHT: Kadaka konverentsikeskus (Kadaka tee 4).

TEABEPÄEVAGA alustame kell 10.00 ja päeva lõpp on kell 16.00.

TEABEPÄEVALE on oodatud:

  • jäätmekäitlusettevõtete esindajad;
  • erinevates valdkondades tegutsevad tootmisettevõtete esindajad;
  • kohalikud omavalitused ja teemaga seotud riigiasutused.

TEABEPÄEVA AJAKAVA
10.00 – 12.00 Jäätmehierarhia, EL poolt materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvud ja nende täitmine. Ringmajanduse üldine kontseptsioon. Lineaarmajandus => ringmajandus. Erinevate sektorite kaasatus.

12.00 – 12.45     LÕUNA

12.45 – 14.45      Tootmise korraldus ringmajanduse võtmes. Ringmajandus jäätmekäitluses.

14.45 – 15.00     Kohvipaus

15.00 – 15.30     Keskkonnaministeeriumi plaanid seoses ringmajanduse strateegia/tegevuskava väljatöötamisega. Mihkel Krusberg KeM, keskkonnakorralduse osakonna nõunik

15.30 – 16.00     Ühekordsete plasttoodete direktiiv. Görel Grauding, KeM keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist

Teabepäeva osalustasu Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 98 EUR ja kõikidele teistele 118 EUR.

Lisainfo teabepäeva kohta ja registreerumine – Margit Rüütelmann, tel 513 0698 margit@recycling.ee

Peeter Eek loeb 29.01.19 KOOLITUST “Olmejäätmete käitluse korraldus – kogumisest/veost kuni lõppkäitluseni”

29. jaanuaril toimub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse 2019.a. esimene KOOLITUS.

Koolitusel räägime olmejäätmete käitluse korraldusest – kogumisest/veost kuni lõppkäitluseni.

  • Eesti olmejäätmete käitlus (ladestamine, energiakasutus, ringlusse võtt) numbrites aastatel 2011- 2017.
  • Jäätmete liigiti kogumine – sortimismääruse nõuded.
  • Erinevate osapoolte – riik, kohalikud omavalitsused, erasektor – kohustused olmejäätmete käitluse korraldamisel.
  • Olmejäätmete käitluse korralduse näited teiste riikide kogemuste põhjal ja Eesti võimalikud tuleviku suundumused.
  • Võimalikud majandusmeetmed korduskasutuse ja materjalina ringlussevõttu sihtarvude saavutamiseks.

Koolitusega alustame kell 9.30 ja päeva lõpp on kell 16.30.

Koolituse lektor: jäätmekäitlusvaldkonna professionaal PEETER EEK.

Koolituse toimumiskoht: Oru hotelli seminariruum (Narva mnt 120)

Koolituse maksumus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 98 EUR ja kõikidele teistele 118 EUR.

Lisainfo koolituse kohta ja registreerumine – Margit Rüütelmann, tel 513 0698 margit@recycling.ee

Eesti jäätmekäitlusettevõtete ja Keskkonnaministeeriumi esindajad käisid kogemusi jagamas Gruusia kolleegidele

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse visiit oli ajendatud Gruusia kolleegide ettepanekust teha koostööd nii Gruusia jäätmekäitlusettevõtete ühistegevuste kui ka jäätmekäitluse/taaskasutamise valdkonna üldisel arendamisel.

Vastavasisulise pöördumise tegi käesoleva aasta jaanuaris Eesti Jäätmekäitlejate Liidule/EJKL Kompetentsikeskusele Gruusia Jäätmekäitlejate Liit (WMA).

Eesti jäätmekäitlejatel on juba mõnda aega olnud huvi minna tutvuma Gruusia jäätmekäitluse tänase olukorraga ja otsida/leida võimalusi teha Gruusia kolleegidega, nii keskkonnaministeeriumi, liidu kui ettevõtete tasandil, koostööd Eesti kogemuste jagamisel ja läbi selle aidata Gruusial jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse suunamist edendada.

Eesti jäätmekäitlejatel on juba mõnda aega olnud huvi minna tutvuma Gruusia jäätmekäitluse tänase olukorraga ja otsida võimalusi koostööks Gruusia kolleegidega – keskkonnaministeeriumi, liidu kui ettevõtete tasandil – Eesti kogemuste jagamisel ja läbi selle aidata Gruusial jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse suunamist edendada.

Nüüd sai see mõte teoks.

16.-22.septembrini viibis Gruusias välisvisiidil 37 liikmeline delegatsioon. Esindatud olid 16 ettevõtet, Keskkonnaministeerium, Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL Kompetentsikeskus.

Toimusid nõupidamised Euroopa Liidu esinduses Tbilisis ja Gruusia Keskkonnaministeeriumis.
Välisvisiidi raames korraldas Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus koostöös Gruusia Jäätmekäitlejate Liiduga ühepäevase seminari, mille käigus anti ülevaade Eesti jäätmekäitluse arengust peale Eesti taasiseseisvumist 1991.a.

Gruusia kolleegidele pakkus erilist huvi Eesti pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteem (sh pandipakendite kogumine) ja jäätmeveokid, mis võimaldavad ühes veokis mitut eri liiki jäätmeid vedada.

Gruusia on kontrastide maa.

Parema ülevaate saamiseks jäätmekäitluse tegelikust olukorrast külastati kahte jäätmekäitlusettevõtet. Siinkohal tuleb kindlasti ära mainida, et tegu oli parimate näidetega Gruusia jäätmekäitlusest.
Kriala AS taaskasutab vanapaberit ja ühe tootena valmistab tualettpaberit. Tegu ei ole küll elanikelt kogutud vanapaberiga, vaid puhta ja kvaliteetse paberiga, mis tuleb näiteks trükikodadest ja tootmisettevõtetest.
Sanitary AS tegeleb ohtlike jäätmete kogumise ja käitlusega ning ettevõte poolt kasutatav tehnoloogia on igati kaasaegne.

Kohtumisel Keskkonnaministeeriumi esindajatega tuli välja, et Gruusia peaks üle minema jäätmete liigiti kogumisele juba 2019.aastal, kuid paraku on Gruusias veel tänagi piirkondi, kus ei toimu segaolmejäätmete kogumist.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse kaugem eesmärk on leida võimalused EL erinevate toetusfondide finantsilisel toel jagada oma kogemusi Gruusias. Seda mõttekäiku toetas nii EL esindus Tbilisis kui ka Eesti Suursaatkond Gruusias.

Professor Mait Kriipsalu (EMU) loeb jäätmekäitlusalast baaskoolitust 30.oktoobril Tallinnas

Jäätmekäitlusalane baaskoolitus annab kõige üldisemad teadmised jäätmekäitlusest ja koolitusele on oodatud:

  • ettevõtete töötajad, kes tegelevad jäätmete vastuvõtmise, liigutamise, sortimise ja taaskasutusse suunamisega;
  • kohalike omavalitsuste ametnikud, kelle igapäevased tööülesanded on seotud keskkonnakaitse ja jäätmekäitlusega.

Jäätmekäitlusalase baaskoolituse raames käsitletavad teemad:

  • Jäätmete liigitamine tavajäätmeteks ja ohtlikeks jäätmeteks.
  • Jäätmehierarhia – jäätmetekke vältimine, korduskasutus, materjalina ringlussevõtt, energia tootmine, prügilasse ladestamine.
  • Jäätmekäitlustoimingud – jäätmematerjali taaskasutamine, jäätmete kasutamine kütusena, kompostimine, kääritamine, ladestamine ja muud jäätmekäitlustoimingud.
  • Jäätmekäitluskohad – prügila, jäätmepõletus- ja koospõletustehas, jäätmejaam, kompostimisplats ja muud jäätmekäitluskohad.
  • Jäätmete taaskasutamise võimalused Eestis.

Koolituse maksumus (sisaldab nii koolituse materjale kui ka kohvipause ja lõunasööki) on Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele 95 eurot ja kõikidele teistele 115 eurot.

Lisainfo koolituse kohta ja registreerumine – Marit Liivik, tel 523 1818, Margit Rüütelmann, tel 513 0698 või ejkl@ejkl.ee