Peeter Eek loeb 24.01.19 KOOLITUST “Olmejäätmete käitluse korraldus – kogumisest/veost kuni lõppkäitluseni”

24. jaanuaril toimub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse 2019.a. esimene KOOLITUS.

Koolitusel räägime olmejäätmete käitluse korraldusest – kogumisest/veost kuni lõppkäitluseni.

  • Eesti olmejäätmete käitlus (ladestamine, energiakasutus, ringlusse võtt) numbrites aastatel 2011- 2017.
  • Jäätmete liigiti kogumine – sortimismääruse nõuded.
  • Erinevate osapoolte – riik, kohalikud omavalitsused, erasektor – kohustused olmejäätmete käitluse korraldamisel.
  • Olmejäätmete käitluse korralduse näited teiste riikide kogemuste põhjal ja Eesti võimalikud tuleviku suundumused.
  • Võimalikud majandusmeetmed korduskasutuse ja materjalina ringlussevõttu sihtarvude saavutamiseks.

Koolitusega alustame kell 9.30 ja päeva lõpp on kell 16.30.

Koolituse lektor: jäätmekäitlusvaldkonna professionaal PEETER EEK.

Koolituse toimumiskoht: Oru hotelli seminariruum (Narva mnt 120)

Koolituse maksumus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 98 EUR ja kõikidele teistele 118 EUR.

Lisainfo koolituse kohta ja registreerumine – Margit Rüütelmann, tel 513 0698 margit@recycling.ee

Järgmine OJ käitleja PÄDEVUSKOOLITUS, 12.-14.02.2019

EJKL/EJKL Kompetentsikeskus korraldavad 12. – 14. veebruarini ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse.

Koolituse viivad läbi omaala spetsialistid riigiasutustest (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur) ja ettevõtetest, kes igapäevaselt puutuvad kokku ohtlike jäätmete praktilise käitlusega, aruandlusega jne.

Ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse hind Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 270 EUR ja kõikidele teistele 345 EUR. Käibemaksu ei lisandu.

Hind sisaldab koolituse materjale, kohvipause ning lõunasööke. Koolitus lõpeb testiga ja selle edukalt läbinutele väljastatakse tunnistus.

NB! Koolitusel on võimalik osaleda ka päevade kaupa ja ühe päeva hind EJKL liikmele on 90 EUR ja kõikidele teistele 115 EUR. Sel juhul OJ käitleja pädevuskoolituse tunnistust ei väljastata.

Koolitusele registreerumiseks ja koolituse kava saamiseks, palun, pöörduda Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee  või Marit Liivik 523 1818, marit@recycling.ee.

Eesti jäätmekäitlusettevõtete ja Keskkonnaministeeriumi esindajad käisid kogemusi jagamas Gruusia kolleegidele

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse visiit oli ajendatud Gruusia kolleegide ettepanekust teha koostööd nii Gruusia jäätmekäitlusettevõtete ühistegevuste kui ka jäätmekäitluse/taaskasutamise valdkonna üldisel arendamisel.

Vastavasisulise pöördumise tegi käesoleva aasta jaanuaris Eesti Jäätmekäitlejate Liidule/EJKL Kompetentsikeskusele Gruusia Jäätmekäitlejate Liit (WMA).

Eesti jäätmekäitlejatel on juba mõnda aega olnud huvi minna tutvuma Gruusia jäätmekäitluse tänase olukorraga ja otsida/leida võimalusi teha Gruusia kolleegidega, nii keskkonnaministeeriumi, liidu kui ettevõtete tasandil, koostööd Eesti kogemuste jagamisel ja läbi selle aidata Gruusial jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse suunamist edendada.

Eesti jäätmekäitlejatel on juba mõnda aega olnud huvi minna tutvuma Gruusia jäätmekäitluse tänase olukorraga ja otsida võimalusi koostööks Gruusia kolleegidega – keskkonnaministeeriumi, liidu kui ettevõtete tasandil – Eesti kogemuste jagamisel ja läbi selle aidata Gruusial jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse suunamist edendada.

Nüüd sai see mõte teoks.

16.-22.septembrini viibis Gruusias välisvisiidil 37 liikmeline delegatsioon. Esindatud olid 16 ettevõtet, Keskkonnaministeerium, Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL Kompetentsikeskus.

Toimusid nõupidamised Euroopa Liidu esinduses Tbilisis ja Gruusia Keskkonnaministeeriumis.
Välisvisiidi raames korraldas Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus koostöös Gruusia Jäätmekäitlejate Liiduga ühepäevase seminari, mille käigus anti ülevaade Eesti jäätmekäitluse arengust peale Eesti taasiseseisvumist 1991.a.

Gruusia kolleegidele pakkus erilist huvi Eesti pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteem (sh pandipakendite kogumine) ja jäätmeveokid, mis võimaldavad ühes veokis mitut eri liiki jäätmeid vedada.

Gruusia on kontrastide maa.

Parema ülevaate saamiseks jäätmekäitluse tegelikust olukorrast külastati kahte jäätmekäitlusettevõtet. Siinkohal tuleb kindlasti ära mainida, et tegu oli parimate näidetega Gruusia jäätmekäitlusest.
Kriala AS taaskasutab vanapaberit ja ühe tootena valmistab tualettpaberit. Tegu ei ole küll elanikelt kogutud vanapaberiga, vaid puhta ja kvaliteetse paberiga, mis tuleb näiteks trükikodadest ja tootmisettevõtetest.
Sanitary AS tegeleb ohtlike jäätmete kogumise ja käitlusega ning ettevõte poolt kasutatav tehnoloogia on igati kaasaegne.

Kohtumisel Keskkonnaministeeriumi esindajatega tuli välja, et Gruusia peaks üle minema jäätmete liigiti kogumisele juba 2019.aastal, kuid paraku on Gruusias veel tänagi piirkondi, kus ei toimu segaolmejäätmete kogumist.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse kaugem eesmärk on leida võimalused EL erinevate toetusfondide finantsilisel toel jagada oma kogemusi Gruusias. Seda mõttekäiku toetas nii EL esindus Tbilisis kui ka Eesti Suursaatkond Gruusias.

Professor Mait Kriipsalu (EMU) loeb jäätmekäitlusalast baaskoolitust 30.oktoobril Tallinnas

Jäätmekäitlusalane baaskoolitus annab kõige üldisemad teadmised jäätmekäitlusest ja koolitusele on oodatud:

  • ettevõtete töötajad, kes tegelevad jäätmete vastuvõtmise, liigutamise, sortimise ja taaskasutusse suunamisega;
  • kohalike omavalitsuste ametnikud, kelle igapäevased tööülesanded on seotud keskkonnakaitse ja jäätmekäitlusega.

Jäätmekäitlusalase baaskoolituse raames käsitletavad teemad:

  • Jäätmete liigitamine tavajäätmeteks ja ohtlikeks jäätmeteks.
  • Jäätmehierarhia – jäätmetekke vältimine, korduskasutus, materjalina ringlussevõtt, energia tootmine, prügilasse ladestamine.
  • Jäätmekäitlustoimingud – jäätmematerjali taaskasutamine, jäätmete kasutamine kütusena, kompostimine, kääritamine, ladestamine ja muud jäätmekäitlustoimingud.
  • Jäätmekäitluskohad – prügila, jäätmepõletus- ja koospõletustehas, jäätmejaam, kompostimisplats ja muud jäätmekäitluskohad.
  • Jäätmete taaskasutamise võimalused Eestis.

Koolituse maksumus (sisaldab nii koolituse materjale kui ka kohvipause ja lõunasööki) on Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele 95 eurot ja kõikidele teistele 115 eurot.

Lisainfo koolituse kohta ja registreerumine – Marit Liivik, tel 523 1818, Margit Rüütelmann, tel 513 0698 või ejkl@ejkl.ee

Ilmus EJKL/EJKL Kompetentsikeskuse UUDISLEHT, juuni 2018

Juuni lõpus ilmus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevusi kajastav UUDISLEHT, juuni 2018.

Uudislehest leiate järgmised teemad:

  • Sündmused 2018
  • Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ettevõtted osalesid erialamessil Münchenis
  • Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käisid tutvumas Islandi jäätmekäitluse korraldusega
  • EJKL uued liikmed
  • Koostöös EJKL/EJKL Kompetentsikeskusega valmisid Tallinna Tehnikakõrgkooli diplomitööd
  • Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna töökorraldus
  • Euroopa Komisjon võttis vastu ringmajanduse paketi

Head lugemist!

Koostöös EJKL/EJKL Kompetentsikeskusega valmisid Tallinna Tehnikakõrgkooli lõputööd

Tallinna Tehnikakõrgkooli ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi tudengid Katrin Vene ja Grethe-Johanna Ploompuu kaitsesid tänavu kevadel lõputööd tervishoiuasutuses tekkivatest jäätmetest. Lõputööd said koostatud koostöös Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskusega ning tööde koostamisel külastati valitud Eesti tervishoiuasutusi (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Järvamaa Haigla AS).

Lõputööde eesmärgiks oli läbi töötada 2001. aastal koostatud tervishoiujäätmete käitlemise juhendmaterjal Eesti tervishoiuasutustele ning teha ettepanekud uue juhendmaterjali väljatöötamiseks.

Lisaks sellele valmis Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva ja tekstiili instituudi tudengi, Laura-Ly Lotamõisa, lõputöö teemal „Tekstiilijäätmete käitlemine Eestis“. Lõputöö käsitleb puudulikku ülevaadet tekstiilijäätmete käitlemisest Eestis. Töö raames keskenduti Eestis tegutsevatele tekstiiljäätmeid koguvatele, sorteerivatele, ringlusesse saatvatele ning ümbertöötlevatele ettevõtetele. Uurimisprobleemina käsitleti puudulikku ülevaadet tekstiiljäätmete käitlemisest Eestis.

Lõputöödega on võimalik tutvuda Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehel ning pöördudes Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevteenistuse poole.

 

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil

Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käis tutvumas Islandi jäätmekäitluse korraldusega ja tutvustasid Eestis taaskasutatavatele materjalidele loodud sertifitseerimissüsteemi.

12.-17.juunini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil ja tutvus 330 000 elanikuga saareriigi Islandi jäätmekäitluse korraldusega ning jagas Eesti kogemusi jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimisel.

Välisviisidil osalesid 17 ettevõtte ning Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ja EJKL Kompetentsikeskuse esindajad, kokku 34 omaala spetsialisti.

Eesti delegatsiooni võõrustasid nii Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioon kui ka erinevad jäätmekäitlusettevõtted.

Pildil seminar Reykjavikis. Islandi majandusest annab ülevaate Bryndís Skúladóttir Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioonist.

Islandi majandus tugineb turismil, alumiiniumi tootmisel ning lamba ja hobuse kasvatusel.

Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt aastaks 2020 tuleb korduskasutada ja/või materjalina ringlusse võtta 50% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist.

Kuigi Island ei ole Euroopa Liidu liige juhindub riik ikkagi Euroopa Liidu poolt korduskasutusele ja materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest.
Täna suunab Island korduskasutusse ja materjalina ringlusse 33% segaolmejäätmetest.
Euroopa Liidu poolt seatud sihtarvude saavutamise kõige suuremaks väljakutseks on kujunenud just turism. Islandit külastavate turistide arv on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja eelmisel aastal võttis Island vastu ligi 2,5 miljonit turisti.

Islandlased on väga keskkonnahoidlikud ning seega sõltub korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu sihtarvude täitmine just turistide teadlikkusest ja soovist jäätmeid sortida.

Reykjavikis toimunud seminaril jagas Eesti kogemusi jäätmetest toodete valmistamisel ja sertifitseerimisel Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuht Margit Rüütelmann.

Täna on Eestis võimalik käidelda jäätmeid nii, et läbi sertifitseerimisprotsessi on võimalik jäätmetest saada tooted. Näitena võib tuua nii biolagunevatest jäätmetest komposti, reoveesettest valmistatud komposti kui ka purustatud betooni.

Eesti delegatsioon külastas ka Islandil ettevõtteid, mis tegelevad jäätmetest toodete valmistamisega.

Reykjaviki piirkonnas asuv ettevõte Furuflís toodab ehitus-ja lammutusjäätmetes olevast puhast puidust puidupelleteid, mida kasutatakse loomade allapanuks. Põhilised toote tarbijad on kohalikud lamba- ja hobusekasvatajad, kuid väikestes kogusteks ekspordib ettevõte oma toodangut ka Fääri saartele.

Pildil ettevõtte Furuflís tooraine ladu (ehitus- ja lammutusjäätmetest pärinev puhas puit)

Kuna Islandi majanduse üheks tugisambaks on loomakasvatus, siis on väga olulisel kohal põllumajandusest pärineva põllumajanduskile ümbertöötlemine.

Ettevõte Pure North kogub kokku riigis tekkiva põllumajanduskile ning kasutab geotermaalvett ja -soojust põllumajanduskilede pesemiseks ja kuivatamiseks.

Põllumajanduskile purustatakse, pestakse, kuivatatakse ja seejärel pallitakse. Kui täna lähevad pallid ekspordiks, siis ettevõtte juhtkonna sõnul juba kuu aja pärast on ettevõttel võimekus toota plastigraanuleid.

Järgmine OJ käitleja pädevuskoolitus, 02.-04.10.2018

EJKL/EJKL Kompetentsikeskus korraldavad 02. – 04. oktoobrini ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse.

Koolituse viivad läbi omaala spetsialistid riigiasutustest (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur) ja ettevõtetest, kes igapäevaselt puutuvad kokku ohtlike jäätmete praktilise käitlusega, aruandlusega jne.

Ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse hind Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 270 EUR ja kõikidele teistele 345 EUR. Käibemaksu ei lisandu.

Hind sisaldab koolituse materjale, kohvipause ning lõunasööke. Koolitus lõpeb testiga ja selle edukalt läbinutele väljastatakse tunnistus.

NB! Koolitusel on võimalik osaleda ka päevade kaupa ja ühe päeva hind EJKL liikmele on 90 EUR ja kõikidele teistele 115 EUR. Sel juhul OJ käitleja pädevuskoolituse tunnistust ei väljastata.

Koolitusele registreerimiseks ja koolituse kava saamiseks, palun, pöörduda Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee  või Marit Liivik 523 1818, marit@recycling.ee.

Eesti jäätmekäitlusettevõtete esindajad külastasid EXPO-2017 ja kohtusid Kasahstani kolleegidega

03.-08.septembrini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL)/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Kasahstani pealinnas Astanas.

Delegatsiooni koosseisu kuulusid 11 jäätmete taaskasutamisega tegeleva ettevõtte esindajad ning teadus-ja haridusasutuste poole pealt Eesti Maaülikool, kokku 23 oma ala spetsialisti.

Visiidi eesmärgiks oli tutvuda Kasahstani jäätmekäitluse hetkeolukorraga ja leida Kasahstani kolleegidega võimalikud koostöövaldkonnad.

Kui aastaid tagasi olid Põhjamaad need, kes oma teadmiste ja kogemuste varal aitasid Eesti jäätmekäitlust arendada, siis täna on Eesti jäätmekäitlus tasemel, mis võimaldab Eestil pakkuda oma tuge riikidele, kus jäätmekäitluse tase on madalam kui Eestis.

Koostöös Eesti Suursaatkonnaga toimus Astanas seminar, mille raames Kasahstani Energeetikaministeeriumi, Kasahstani Jäätmekäitlejate Liidu (KazWaste) ja vanarehvidega taaskasutamisega tegeleva tootjavastutusorganisatsiooni esindajad andsid ülevaate jäätmekäitluse tänasest seisust ning oma nägemusest, millise suuna Kasahstani jäätmekäitlus peaks lähitulevikus võtma. Ja see ei erine sellest, mida Eestis või laiemalt Euroopas õigeks peetakse.

Kasahstanis tekib aastas 43 miljonit tonni jäätmeid, millest täna taaskasutatakse ainult 5%.

Eesti delegatsioon külastas ka ettevõtet KazRecyleService, kes tegeleb jäätmete sortimisega, plastijäätmetest plastigraanulite ja õli tootmisega, samuti vanapaberist soojustusmaterjali tootmisega. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuht Margit Rüütelmann tõdes, et vaatamata sellele, et taaskasutusse suunatavate jäätmete protsent on väike, on uued arendused kaasaegsed ja võimaldavad taaskasutusse suunatavate jäätmete mahtusid suurendada.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimehe Aivar Lõhmuse kutse Kasahstani kolleegidele tulla Eestisse tutvuma jäätmekäitlusettevõtete poolt kasutatavate tehnoloogiate ja jäätmekäitlejate igapäevase praktilise tööga võeti heal meelel vastu.

Lisaks külastasid delegatsiooni liikmed ka EXPO-2017, mille teema „Future Energy“ (tulevikuenergia) haakus igati jäätmetemaatikaga.

Info Eesti delegatsiooni külastuse kohta Kasahstani Jäätmekäitlejate Liidu kodulehel.