Valmis magistritöö “Komposti sertifitseerimisskeemi loomine Eestis – saavutused ja tagasilöögid”

07. juunil 2016.a. kaitses Eesti Jäätmekäitlejate Liidu keskkonnaspetsialist Marit Liivik Tallinna Tehnikaülikoolis magistritööd teemal „Komposti sertifitseerimisskeemi loomine Eestis – saavutused ja tagasilöögid“.

Magistritöö eesmärgiks oli biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti sertifitseerimissüsteem loomine Eestis. Magistritöö tulemusena võrreldi erinevate riikide sertifitseerimisskeeme ning toodi välja probleemid, mis ilmnesid sertifitseerimisskeemi loomisel Eestis. Lisaks toodi välja põhjused, miks Eesti sertifitseerimissüsteemi ei saanud luua sarnaselt teistele riikidele.

Kokkuvõte magistritööst:
Eesti kohandas Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku komposti kvaliteedisüsteemi. Esialgu planeeriti sertifitseerimisskeem luua nii nagu teistes Euroopa riikides (Austria, Saksamaa ja Belgia). Loodi EJKL Kompetentsikeskus MTÜ ning arvati, et see võiks sertifitseerimisega tegelema hakata. Selgus, et Eesti seadusandlus erineb Euroopa omast. Eesti kompostimäärus on rangem kui teistel Euroopa riikidel ja nende riikide süsteeme kopeerida ei saanud. Kõige suuremaks tagasilöögiks osutus sertifitseerimiskeskuse loomine, sest see võttis kaua aega ja nõudis tihedat koostööd advokaatide ja Keskkonnaministeeriumiga. Lõpuks loodi sihtasutus Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus.

Sertifitseerimissüsteemi loomise esimeseks sammuks oli projekt Jäätmete Taaskasutusklaster, millega alustati 2010. aastal. Projekti käigus tehti mitu uuringut koostöös Eesti Maaülikooliga, sest varem ei olnud komposti kaardistavaid uuringuid tehtud. Klastri projektis tehtud uuringute käigus kaardistati kompostitootjad, kompostimistehnoloogiad ning komposti kvaliteet põllu- ja idanemiskatsete põhjal. Klastri tulemusena loodi MTÜ EJKL Kompetentsikeskus. Keskkonnaministri määrusest „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded”, mille alusel on võimalik biolagunevatest jäätmetest toodetud kompostist saada toode, selgus, et Sertifitseerimiskeskus peab olema loodud „Toote nõuetele vastavuse seaduse” ja standardi ISO/IEC 17065:2012 „Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid” kohaselt. Seadusest ja standardist ilmneb nõue, et sertifitseerimiskeskuses ei tohi töötada kompostitootjad ja tuleb luua uus iseseisev ja sõltumatu asutus. Seetõttu asutas EJKL Kompetentsikeskus juunis 2015 iseseisva sihtasutuse Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse.

Järgmine tagasilöök ilmnes Keskkonnaministeeriumi tõlgendusest, et kompostimääruse järgi peavad kõik analüüsimeetodid olema akrediteeritud. Sertifitseerimiskeskus asus otsima koostööpartneriks laborit Eestist ja Euroopast, kellel oleksid akrediteeritud kõik analüüsimeetodid, mis on nõutud kompostimääruses.

Selgus, et ükski labor, kellega ühendust võeti, ei olnud võimeline tegema nõutud analüüse akrediteeritud meetodikaga. 2015. aasta kevadel nõustus Keskkonnaministeerium, et tuleb valida labor, kellel oleks akrediteeritud enamik analüüsimeetodeid. Sertifitseerimiskeskus leidis partneriks labori Saksamaalt, kellel on akrediteerimata ainult üks analüüsimeetod. Selgus, et Eestis pole ühtegi juhendmaterjali kompostist proovi võtmiseks, seega tuli autoril juhendid koostada. Proovivõtujuhend sai loodud Euroopa riikide metoodikate ja teiste saadaolevate materjalide kohaselt.

Esimene sertifitseerimine toimus 21. ja 22. detsembril 2015, milles osales Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK). Pilootsertifitseerimine oli edukas ja esimene biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti sertifikaat väljastati Väätsa Prügila AS-ile 16. märtsil 2016. Sertifikaat annab võimaluse kasutada komposti kvaliteedimärki ja müüa komposti tootena, mitte enam jäätmena.

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse loomine ja dokumentide väljatöötamine võttis kaua aega, sest Keskkonnaministri määrus „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded” esitas nõudmised kvaliteedihindamissüsteemile, mis ei lasknud kopeerida teiste Euroopa riikide skeeme. Alates veebruarist 2016 on võimalik biolagunevatest jäätmetest toodetud kompostist ehk jäätmest saada toode.

 

EJKL Kompetentsikeskus jagas klastri koostöökogemusi kolleegidele teistest Euroopa riikidest

12.- 13. mail toimus Berliinis Euroopa Akadeemia poolt korraldatud konverents „Jäätmekäitluse roll ringmajanduses“, kuhu oli kutsutud külalisena esinema EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuhtMargit Rüütelmann, kes jagas kolleegidele teistest Euroopa riikidest jäätmete taaskasutamisega tegelevate ettevõtete ning teadus-ja haridusasutuste koostöö kogemusi ja tutvustas Rohemajanduse klastri/Jäätmete Taaskasutusklastri senise koostöö tulemusi.

Rohemajanduse klaster/Jäätmete Taaskasutusklaster tegutseb aastast 2010.a. ja omab üle 6 aasta pikkust koostöökogemust.

Koostöö raames on uuritud jäätmetest valmistatud toodete kvaliteeti, parendatud tootmiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, loodud tootjatele võimalus taotleda jäätmetest valmistatud toodetele sertifikaati ja tegeletud ühisturundusega.

Klastri tegevuse tulemusena on tekkinud märkimisväärne rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis hõlmab nii meie naabreid Soomet, Rootsit, Norrat ja teisi Euroopa riike, kuid ulatub ka Singapuri, Austraalia, Jaapani jne jäätmekäitluse valdkonna spetsialistideni.

Lisaks on tehtud koostööd nii Keskkonnaministeeriumi kui Maanteeametiga, mille tulemusena on loodud/täiendatud seadusandlust, mis võimaldab taaskasutatud materjale laiemalt igapäevaelus kasutada. Näiteks purustatud betooni kasutamine kergliiklusteede, parklate ja madala liiklustihedusega sõiduteede rajamisel.

Jäätmete Taaskasutusklastri üheks oluliseks tegevussuunaks on aastaid olnud kvaliteetse komposti tootmise arendamine.

25.– 28. maini toimunud Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku aastakonverentsil jagas Rohemajanduse klaster/Jäätmete Taaskasutusklaster oma kogemusi komposti sertifitseerimissüsteemi loomise osas.

Kuna Eesti seadusandlus erineb teiste Euroopa riikide seadusandlusest, siis tuli klastri koostöö raames töötada välja täiesti uus komposti sertifitseerimissüsteem. Nimelt võivad Austrias, Saksamaal ja teistes Euroopa riikides olla komposti tootjad sertifitseeriva organisatsiooni liikmed. Eesti õigusruum seda ei luba, mis tähendas, et ellu tuli kutsuda eraldiseisev sõltumatu sertifitseerimisasutus, SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, ja taotleda sertifitseerimiskeskusele ka Eesti Akrediteerimiskeskuselt akrediteeringut.

Euroopa Liit kavandab lähitulevikus reguleerida biolagunevatest jäätmetest komposti tootmist väetisetoodete määrusega ja seega tuleb ka teistel Euroopa riikidel Eestis loodud sertifitseerimissüsteem üle võtta.

Rohemajanduse klastri/Jäätmete Taaskasutusklastri tegevuse tulemusena on asutatud 2 institutsiooni – MTÜ EJKL Kompetentsikeskus ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus.

EJKL Kompetentsikeskuse eesmärk on arendada jäätmete taaskasutamist, jäätmetest kvaliteetsete ja sertifitseeritud toodete valmistamist, jagada Eesti jäätmekäitlusettevõtete kogemusi jäätmete taaskasutamisel ning arendada erinevaid projekte (s.h. rahvusvahelisi projekte).

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse eesmärgiks on olla sõltumatuks sertifitseerimisasutuseks, mis viib läbi taaskasutatavate materjalide tootmise korralduse kontrolli, toodete ohutuse ja kvaliteedi hindamist ning väljastab sertifikaate tootjatele.
SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus sai akrediteeringu ja alustas tööd k.a. 17.veebruaril.

Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus alustas tööd

PRESSITEADE
10.MÄRTS 2016

TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE SERTIFITSEERIMISKESKUS ALUSTAS TÖÖD

Eesti Akrediteerimiskeskus väljastas Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusele akrediteerimistunnistuse, mis annab Sertifitseerimiskeskusele õiguse tegutseda vastavushindamisasutusena komposti sertifitseerimise valdkonnas.

“Jäätmetest valmistatud toodete puhul tekib tarbijatel alati kõhklusi ja kahtlusi, milline on toote kvaliteet ja kas seda ikka võib kasutada. Sertifikaadi olemasolu annab tarbijale kindluse, et toode vastab nõuetele ja on ohutu kasutada,” ütles SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlak.

Taaskasutamisega tegelevad ettevõtted loodavad, et senine hirm jäätmetest valmistatud toodete kasutamise osas asendub nüüd kindlustundega ja võimaldab leida uusi kasutusvõimalusi ja laiendada turgu. “Näitena võiks siinkohal tuua biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti, mille kasutamine põllumajanduses, haljastuses, metsanduses võiks olla tunduvalt laialdasem. Kui toodetud kompost omab sertifikaati, siis kõhklusi ja kahtlusi kasutamise osas enam olla ei saa,” rääkis SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse nõukogu liige Margit Rüütelmann

Pikemas perspektiivis on plaan koondada kogu taaskasutatavate materjalide sertifitseerimine loodud sihtasutuse alla ja olla sõltumatuks sertifitseerimisasutuseks ka muudest taaskasutatavatest materjalidest toodete vastavushindamise läbiviimisel – esmajärjekorras kindlasti biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk, reoveesette kompost, kuid mõtted on liikunud ka ehitus-ja lammutusjäätmetest toodetud taaskasutatava materjali sertifitseerimise suunal.

Sihtasutus Taaskasutatud Materjalide Sertifitseerimiskeskus asutati juunis 2015 ja selle eesmärk on olla sõltumatu sertifitseerimisasutus, mis viib läbi kompostimise korralduse kontrolli, komposti ohutuse ja kvaliteedi hindamist ja väljastab sertifikaate komposti tootjatele.

Lisainfo:

Margit Rüütelmann
Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse nõukogu liige
51 30 698

Allan Pohlak
Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja
50 67769

UUDISLEHT 2016, TALV

Alates sellest aastast koostab Eesti Jäätmekäitlejate Liit & EJKL Kompetentsikeskus uudislehte, milles kajastatakse jäätmekäitlust puudutavaid uudiseid ja sündmuseid. Uudisleht hakkab ilmuma 2-3 korda aastas.

Esimese sündmusena toimub juba 2.märtsil Eesti Jäätmekäitlejate Liidu traditsiooniline üritus JÄÄTMEPÄEV TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses MEKTORY (Raja 15, Tallinn). Täpsemat informatsiooni Jäätmepäeva kohta leiate uudislehest.

Eelmise aasta olulisemate sündmuste ja uudiste kohta saate lugeda 2016.a esimesest uudislehest SIIN.

Jäätmed kuluvad ära toorainena

Jäätmete Taaskasutusklastri projektiga sündis Eestis kompetentsikeskus, mille abiga viivad ettevõtted ellu moodsa aja jäätmepoliitikat. Uuendused on suured – jäätmed on muutunud ressursiks, näiteks kasutavad klastri partnerid tsemendi tootmises fossiilsete kütuste asemel jäätmekütust, loodusliku paekillustiku asemel kasutatakse betoonkillustiku, mis on sertifitseeritud toodet jne.

pr_41

Projektist sündinud MTÜ EJKL Kompetentsikeskus ühendab Eesti suuremaid jäätmete taaskasutusega tegelevaid ettevõtteid ning koordineerib ja arendab jäätmete taaskasutamist ja jäätmetest toodete valmistamist.
2013. aastal esitas MTÜ EJKL Kompetentsikeskus EASile taotluse klastri meetmest rahastuse saamiseks.

pr_1

EJKL Kompetentsikeskuse projektijuhi Margit Rüütelmanni selgitusel osales jäätmevaldkonna arendamiseks loodud klastri projektis kokku 21 partnerit, kellest tuumiku moodustasid Eesti juhtivad jäätmekäitlus-, ehitus-, energeetikaettevõtted kui ka teadus- ja haridusasutused.

Viimasel kümnel aastal on toimunud Eesti jäätmemajanduses suured muutused, mille on toonud kaasa nii Euroopa Liidu õigusaktid kui Eesti üldine keskkonnapoliitika. Jäätmepoliitika peamine eesmärk on piirata jäätmeteket ja jäätmete taaskasutusse suunamine.

Klastrite Arendamise toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

pr_5

pr_3

Artikkel: EAS http://www.eas.ee/userstory/jaatmeklaster/

OJ käitleja pädevuskoolitus, 19.-21.01.2016

2016.a. esimene ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolitus toimub 19.-21.jaanuaril.
Koolituse viivad läbi oma ala spetsialistid, kes igapäevaselt puutuvad kokku ohtlike jäätmete praktilise käitlusega, aruandlusega jne.

Ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse hind Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 225 EUR ja kõikidele teistele 295 EUR. Käibemaksu ei lisandu. Hind sisaldab koolituse materjale, kohvipause ning lõunasööke.
Koolitus lõpeb testiga ja selle edukalt läbinutele väljastatakse tunnistus.

Koolitusel on võimalik osaleda ka ainult esimesel päeval, 19.01.2016.
Esimese päeva teemad sisaldavad:
1. Uue ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteemi tutvustus (Antakse ülevaade muudatustest saatekirja koostamises ja tutvustatakse uut infosüsteemi)
2. Jäätmete liigitamine (Antakse ülevaade üldisest jäätmete liigitamise põhimõttest: millistel alusel valitakse jäätmetele sobivaim jäätmekood; tutvustatakse jäätmete ohtlikke omadusi ja ohtlikke aineid käsitlevaid EL õigusakte; antakse ülevaade 1. jaanuaril 2016 jõustunud Eesti õigusaktide muudatustest)

Ühe päeva hind:
EJKL liikmed: 75 EUR
Kõik teised: 98 EUR

Pädevuskoolituse tunnistust ei väljastata, kui osaleja osaleb ainult koolituse esimesel päeval.

Koolitusele on võimalik registreeruda tel. 523 1818 (Marit Liivik) või e-kirja marit@recycling.ee teel.

KOOLITUS – Jäätmekütused 09.-10.12.2015

JÄÄTMEKÄITLUSALASE TÄIENDUSKOOLITUSE VIII MOODUL – JÄÄTMEKÜTUSED – TOIMUB 09.-10. DETSEMBRIL 2015

Koolitusel osalemine maksab 125 eurot.

Esimene koolituse päev toimub Tallinnas ja teine Kundas.

Kui soovite täienduskoolitusel osaleda, siis palun sellest teada anda marit@recycling.ee või 523 18 18!

KOOLITUS – Laiendatud tootjavastutus. 18.-19.november 2015

JÄÄTMEKÄITLUSALASE TÄIENDUSKOOLITUSE VII MOODUL – LAIENDATUD TOOTJAVASTUTUS. PAKENDID – TOIMUB 18.-19. NOVEMBRIL.

Koolitusel osalemine (sisaldab kohvipause, lõunat, koolituse materjale) maksab 125 eurot.

Koolitus toimub Tallinnas.

Kui soovite täienduskoolitusel osaleda, siis palun sellest teada anda marit@recycling.ee või 523 18 18!

 

Jäätmekäitlusalase täienduskoolituse järgmine moodul:

  • VIII moodul 9.-10.detsember – JÄÄTMEKÜTUSED

EJKL Kompetentsikeskus võõrustas Põhjamaade kolleege

EJKL Kompetentsikeskus on alates 2012.a. sügisest teinud aktiivselt koostööd Soome, Rootsi ja Norra jäätmekäitluse/jäätmete taaskasutamisega tegelevate (era)ettevõtete katusorganisatsioonidega.

Koostöö raames pannakse erilist rõhku jäätmetele kui ressursile ning omavahelistes aruteludes on olulisel kohal taaskasutamisega tegelevate eraettevõtete roll/võimalused/kohustused  jäätmete korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu suurendamisel Põhjamaades.

Lisaks käsitletakse ka konkurentsiga seotud teemasid.

Tekkinud on toimiv koostöövõrgustik ja kohtumised toimuvad 2 korda aastas – kevadel ja sügisel.

22.oktoobril kohtusid Põhjamaade esindajad Tallinnas. Lisaks tavapärasele katusorganisatsioonide nõupidamisele toimus ka ümarlaud, kus osalesid Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Taimar Ala ja Konkurentsiameti järelevalve osakonna juhataja asetäitja Katrin Tasa.

Soome, Rootsi ja Norra kolleegid andsid ümarlaual osalejatele ülevaade jäätmekäitluse hetkeolukorrast, edusammudest ja tagasilöökidest jäätmete korduskasutamisel ja materjalina ringlussevõtul ning ka tuleviku suundumustest.

Eesti vaatab sageli Põhjamaade poole ja võtab eeskuju seal toimivatest süsteemidest. Kohtumine Põhjamaade kolleegidega on kujunenud heaks võimaluseks vahetada kogemusi, nii positiivseid kui negatiivseid, ning seeläbi vältida juba teiste poolt tehtud vigu ja rakendada vaid Põhjamaade parimaid näiteid.

Euroopa Komisjon on algatanud uuringu “Resource Efficient Use of Mixed Waste”

Euroopa Komisjon on algatanud 15 kuud kestva projekti Resource Efficient Use of Mixed Waste, mille eesmärk on saada ülevaade ehitus-ja lammutusjäätmete käitluse hetkeolukorrast Euroopa Liidus tervikuna. Uuringu raames pööratakse tähelepanu ka võimalikele puudujääkidele ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel,  korduskasutusse suunamisel ja materjalina ringlussevõtul.

Euroopa Liidu üks suurimatest jäätmevoogudest on just ehitus- ja lammutusjäätmed, kogumahuga 750 miljonit tonni aastas. Ehitus-ja lammutusjäätmed tekivad üldehituses, teedeehituses, infrastruktuuri rajamisel, aga ka ehitiste lammutamisel, teede rekonstrueerimisel jne.

Ehitus-ja lammutusjäätmed sisaldavad materjale nagu betoon, tellised, kips, puit, klaas, metall jne, mida on võimalik hõlpsasti korduskasutada või materjalina ringlusse võtta.

Taaskasutatavad materjalid leiavad kasutust nii teede rajamisel, drenaažikihina kui ka mujal ehituses.

Euroopa Liidu liikmesriigid defineerivad ehitus-ja lammutusjäätmeid erinevalt ja see asjaolu raskendab võrdlust erinevate riikide vahel.

Projekti veab BIO by Deloitte ja tänaseks on valminud ülevaated ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse kohta kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

Uuringud on leitavad:

http://ec.europa.eu/environment/waste/studies/mixed_waste.htm

Uuring Eesti kohta:

http://ec.europa.eu/environment/waste/studies/deliverables/CDW_Estonia_Factsheet_Final.pdf

Oma panuse uuringu läbiviimisesse annab ka EJKL Kompetentsikeskus.