Järgmine ohtlike jäätmete käitleja PÄDEVUSKOOLITUS, 13.-15.12.2021

EJKL Kompetentsikeskus korraldab 13. – 15.detsembrini ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse.

Koolitus toimub 18.märtsil 2020.a. vastu võetud keskkonnaministri määruse “Ohtlike jäätmete käitluse, prügila või jäätmehoidla käitamise eest vastutava isiku koolitus- ja pädevus-nõuded” alusel.

Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutav isik võib jätkata vastutava isikuna töötamist tingimusel, et ta omandab nõutava pädevuse 2021. aasta 1. märtsiks.

Koolituse viivad läbi omaala spetsialistid riigiasutustest (Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaametist ja Keskkonnaagentuurist) ja ettevõtetest, kes igapäevaselt puutuvad kokku ohtlike jäätmete praktilise käitlusega, aruandlusega jne.

Ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse hind Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liikmetele on 325 EUR ja kõikidele teistele 450 EUR. Käibemaksu ei lisandu.

Hind sisaldab koolituse materjale, kohvipause ning lõunasööke. Koolitus lõpeb testiga ja selle edukalt läbinutele väljastatakse tunnistus.

NB! Koolitusel on võimalik osaleda ka päevade kaupa ja ühe päeva hind ERMEL’i liikmele on 110 EUR ja kõikidele teistele 140 EUR. Sel juhul OJ käitleja pädevuskoolituse tunnistust ei väljastata.

Koolitusele registreerumiseks ja koolituse kava saamiseks, palun, pöörduda Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee  või Marit Liivik 523 1818, marit@recycling.ee.

Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus sai uue akrediteeringu viieks aastaks

MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus teostas 2020. aasta oktoobrist detsembrini SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus juhtimissüsteemi uushindamist.

Uushindamise käigus kontrollis MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus nii Sertifitseerimiskeskuse dokumentatsiooni kui ka viis läbi paikvaatlusi e. Sertifitseerimiskeskuse eksperdi töö jälgimisi ettevõtetes.

Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise osas toimus paikvaatlus Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses ja kääritusjäägi osas Vinni Biogaasis.

Uushindamise lõpptulemusena leiti, et SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus tegevus vastab EVS-EN ISO/IEC 17065:2012 nõuetele kui toote sertifitseerimisasutus komposti ja kääritusjäägi sertifitseerimise valdkonnas. Uus tunnistus väljastati viieks aastaks kehtivusega kuni 16.02.2026.

Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusel on õigus SERTIFITSEERIDA:

  1. biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti;
  2. reoveesette komposti;
  3. reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti;
  4. biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki.

 

TEABEPÄEV 20.05.20 – OHTLIKUD jäätmed, JÄÄTMEJAAMADE haldamine ja RIIGI TOETUSED jäätmekäitluse arendamiseks

20.mail korraldame TEABEPÄEVA, et rääkida OHTLIKE JÄÄTMETE kogumisest ja käitlemisest, JÄÄTMEJAAMADE haldamisest ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt antavatest TOETUSTEST jäätmekäitluse ja ringmajanduse arendamiseks.

Viimase teabepäeva ohtlike jäätmete teemal korraldasime 5 aastat tagasi ja seega on aeg teema taas lauale tõsta – tuletada meelde, millised on osapoolte (riik, kohalikud omavalitsused, erasektor) kohustused, kuidas on kõige otstarbekam ohtlike jäätmete kogumist korraldada ja millised on jäätmejaamade haldamise probleemid (ja seda mitte ainult ohtlike jäätmete kontekstis).

Jäätmekäitluse ja ringmajanduse arendamiseks on riik loodud erinevad meetmed. Valdkonnas tegutsejatele kulub kindlasti marjaks ära ülevaade, milliseid toetusi on täna võimalik oma tegevuste elluviimiseks taotleda ja millised on Keskkonnaministeeriumi edasised kavatsused.

TEABEPÄEVA TEEMAD:

  • Ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist reguleerivad õigusaktid.
    Erinevate osapoolte (riik, kohalikud omavalitsused, jäätmekäitlusettevõtted) kohustused ohtlike jäätmete valdkonnas.
  • Laiendatud tootjavastutus ja probleemtooted (patareid ja akud, mootorsõidukid, rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed).
  • Ohtlike jäätmete käitlemise olukord Eestis – käitlusettevõtted, nende võimalused, kogemused ja perspektiiv.
  • Jäätmejaama haldamise praktilised kogemused. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine. Suuremad möödalaskmised hangete korraldamisel.
  • Tallinna kui Eesti kõige suurema kohaliku omavalitsuse kogemused ohtlike jäätmete kogumise korraldamisel elanikkonnalt.
  • Ringmajanduse ja jäätmekäitluse toetused.

TEABEPÄEVAL ESINEVAD:

  • PEETER EEK – jäätmeekspert, pikaajaline Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja
  • MIHKEL KRUSBERG – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
  • HELEN SÕMERIK – Epler&Lorenz keskkonnajuht
    AS Epler&Lorenz omab pikaajalisi ja põhjalikke praktilisi kogemusi ohtlike jäätmete käitlemisel, jäätmejaamade haldamisel ja ohtlike jäätmete kogemisringide korraldamisel.
  • KRISTJAN MARK– Tallinna Jäätmekeskuse juhataja
  • ANNEMARI KASK – Tallinna Ettevõtlusameti jäätmehoolde osakonna peaspetsialist

Teabepäev toimub Kadaka Konverentsikeskuses (Kadaka tee 4).

 Teabepäevaga alustame kell 10.00 ja päeva lõpp on kell 15.00.

Teabepäeva SIHTGRUPP: kohalikud omavalitsused, ettevõtted, kes tegelevad ohtlike jäätmete kogumise ja veoga ning jäätmejaamade haldajad/operaatorid.

Teabepäeva osalustasu Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liikmetele on 90 EUR ja kõikidele teistele 115 EUR.

Osalustasu sisaldab teabepäeva materjale, kohvipausi ja lõunasööki.

Professor Mait Kriipsalu räägib 15.05.19 lihtsalt ja selgelt RINGMAJANDUSEST

TEABEPÄEVAL räägib Eesti Maaülikooli professor Mait Kriipsalu jäätmehierarhiast, EL poolt materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest ja nende täitmisest ning lihtsalt ja selgelt, mis siis ikkagi on RINGMAJANDUS.

Lisaks annab Mihkel Krusberg (KeM) ülevaate Keskkonnaministeeriumi plaanidest seoses ringmajanduse strateegia/tegevuskava väljatöötamisega ja Görel Grauding (KeM) tutvustab ühekordsete plasttoodete direktiivi.

Teabepäev TOIMUMISKOHT: Kadaka konverentsikeskus (Kadaka tee 4).

TEABEPÄEVAGA alustame kell 10.00 ja päeva lõpp on kell 16.00.

TEABEPÄEVALE on oodatud:

  • jäätmekäitlusettevõtete esindajad;
  • erinevates valdkondades tegutsevad tootmisettevõtete esindajad;
  • kohalikud omavalitused ja teemaga seotud riigiasutused.

TEABEPÄEVA AJAKAVA
10.00 – 12.00 Jäätmehierarhia, EL poolt materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvud ja nende täitmine. Ringmajanduse üldine kontseptsioon. Lineaarmajandus => ringmajandus. Erinevate sektorite kaasatus.

12.00 – 12.45     LÕUNA

12.45 – 14.45      Tootmise korraldus ringmajanduse võtmes. Ringmajandus jäätmekäitluses.

14.45 – 15.00     Kohvipaus

15.00 – 15.30     Keskkonnaministeeriumi plaanid seoses ringmajanduse strateegia/tegevuskava väljatöötamisega. Mihkel Krusberg KeM, keskkonnakorralduse osakonna nõunik

15.30 – 16.00     Ühekordsete plasttoodete direktiiv. Görel Grauding, KeM keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist

Teabepäeva osalustasu Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 98 EUR ja kõikidele teistele 118 EUR.

Lisainfo teabepäeva kohta ja registreerumine – Margit Rüütelmann, tel 513 0698 margit@recycling.ee

Professor Mait Kriipsalu (EMU) loeb jäätmekäitlusalast baaskoolitust 30.oktoobril Tallinnas

Jäätmekäitlusalane baaskoolitus annab kõige üldisemad teadmised jäätmekäitlusest ja koolitusele on oodatud:

  • ettevõtete töötajad, kes tegelevad jäätmete vastuvõtmise, liigutamise, sortimise ja taaskasutusse suunamisega;
  • kohalike omavalitsuste ametnikud, kelle igapäevased tööülesanded on seotud keskkonnakaitse ja jäätmekäitlusega.

Jäätmekäitlusalase baaskoolituse raames käsitletavad teemad:

  • Jäätmete liigitamine tavajäätmeteks ja ohtlikeks jäätmeteks.
  • Jäätmehierarhia – jäätmetekke vältimine, korduskasutus, materjalina ringlussevõtt, energia tootmine, prügilasse ladestamine.
  • Jäätmekäitlustoimingud – jäätmematerjali taaskasutamine, jäätmete kasutamine kütusena, kompostimine, kääritamine, ladestamine ja muud jäätmekäitlustoimingud.
  • Jäätmekäitluskohad – prügila, jäätmepõletus- ja koospõletustehas, jäätmejaam, kompostimisplats ja muud jäätmekäitluskohad.
  • Jäätmete taaskasutamise võimalused Eestis.

Koolituse maksumus (sisaldab nii koolituse materjale kui ka kohvipause ja lõunasööki) on Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele 95 eurot ja kõikidele teistele 115 eurot.

Lisainfo koolituse kohta ja registreerumine – Marit Liivik, tel 523 1818, Margit Rüütelmann, tel 513 0698 või ejkl@ejkl.ee

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil

Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käis tutvumas Islandi jäätmekäitluse korraldusega ja tutvustasid Eestis taaskasutatavatele materjalidele loodud sertifitseerimissüsteemi.

12.-17.juunini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil ja tutvus 330 000 elanikuga saareriigi Islandi jäätmekäitluse korraldusega ning jagas Eesti kogemusi jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimisel.

Välisviisidil osalesid 17 ettevõtte ning Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ja EJKL Kompetentsikeskuse esindajad, kokku 34 omaala spetsialisti.

Eesti delegatsiooni võõrustasid nii Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioon kui ka erinevad jäätmekäitlusettevõtted.

Pildil seminar Reykjavikis. Islandi majandusest annab ülevaate Bryndís Skúladóttir Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioonist.

Islandi majandus tugineb turismil, alumiiniumi tootmisel ning lamba ja hobuse kasvatusel.

Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt aastaks 2020 tuleb korduskasutada ja/või materjalina ringlusse võtta 50% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist.

Kuigi Island ei ole Euroopa Liidu liige juhindub riik ikkagi Euroopa Liidu poolt korduskasutusele ja materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest.
Täna suunab Island korduskasutusse ja materjalina ringlusse 33% segaolmejäätmetest.
Euroopa Liidu poolt seatud sihtarvude saavutamise kõige suuremaks väljakutseks on kujunenud just turism. Islandit külastavate turistide arv on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja eelmisel aastal võttis Island vastu ligi 2,5 miljonit turisti.

Islandlased on väga keskkonnahoidlikud ning seega sõltub korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu sihtarvude täitmine just turistide teadlikkusest ja soovist jäätmeid sortida.

Reykjavikis toimunud seminaril jagas Eesti kogemusi jäätmetest toodete valmistamisel ja sertifitseerimisel Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuht Margit Rüütelmann.

Täna on Eestis võimalik käidelda jäätmeid nii, et läbi sertifitseerimisprotsessi on võimalik jäätmetest saada tooted. Näitena võib tuua nii biolagunevatest jäätmetest komposti, reoveesettest valmistatud komposti kui ka purustatud betooni.

Eesti delegatsioon külastas ka Islandil ettevõtteid, mis tegelevad jäätmetest toodete valmistamisega.

Reykjaviki piirkonnas asuv ettevõte Furuflís toodab ehitus-ja lammutusjäätmetes olevast puhast puidust puidupelleteid, mida kasutatakse loomade allapanuks. Põhilised toote tarbijad on kohalikud lamba- ja hobusekasvatajad, kuid väikestes kogusteks ekspordib ettevõte oma toodangut ka Fääri saartele.

Pildil ettevõtte Furuflís tooraine ladu (ehitus- ja lammutusjäätmetest pärinev puhas puit)

Kuna Islandi majanduse üheks tugisambaks on loomakasvatus, siis on väga olulisel kohal põllumajandusest pärineva põllumajanduskile ümbertöötlemine.

Ettevõte Pure North kogub kokku riigis tekkiva põllumajanduskile ning kasutab geotermaalvett ja -soojust põllumajanduskilede pesemiseks ja kuivatamiseks.

Põllumajanduskile purustatakse, pestakse, kuivatatakse ja seejärel pallitakse. Kui täna lähevad pallid ekspordiks, siis ettevõtte juhtkonna sõnul juba kuu aja pärast on ettevõttel võimekus toota plastigraanuleid.

Järgmine OJ käitleja pädevuskoolitus, 02.-04.10.2018

EJKL/EJKL Kompetentsikeskus korraldavad 02. – 04. oktoobrini ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse.

Koolituse viivad läbi omaala spetsialistid riigiasutustest (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur) ja ettevõtetest, kes igapäevaselt puutuvad kokku ohtlike jäätmete praktilise käitlusega, aruandlusega jne.

Ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse hind Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 270 EUR ja kõikidele teistele 345 EUR. Käibemaksu ei lisandu.

Hind sisaldab koolituse materjale, kohvipause ning lõunasööke. Koolitus lõpeb testiga ja selle edukalt läbinutele väljastatakse tunnistus.

NB! Koolitusel on võimalik osaleda ka päevade kaupa ja ühe päeva hind EJKL liikmele on 90 EUR ja kõikidele teistele 115 EUR. Sel juhul OJ käitleja pädevuskoolituse tunnistust ei väljastata.

Koolitusele registreerimiseks ja koolituse kava saamiseks, palun, pöörduda Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee  või Marit Liivik 523 1818, marit@recycling.ee.

Eesti jäätmekäitlusettevõtete esindajad külastasid EXPO-2017 ja kohtusid Kasahstani kolleegidega

03.-08.septembrini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL)/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Kasahstani pealinnas Astanas.

Delegatsiooni koosseisu kuulusid 11 jäätmete taaskasutamisega tegeleva ettevõtte esindajad ning teadus-ja haridusasutuste poole pealt Eesti Maaülikool, kokku 23 oma ala spetsialisti.

Visiidi eesmärgiks oli tutvuda Kasahstani jäätmekäitluse hetkeolukorraga ja leida Kasahstani kolleegidega võimalikud koostöövaldkonnad.

Kui aastaid tagasi olid Põhjamaad need, kes oma teadmiste ja kogemuste varal aitasid Eesti jäätmekäitlust arendada, siis täna on Eesti jäätmekäitlus tasemel, mis võimaldab Eestil pakkuda oma tuge riikidele, kus jäätmekäitluse tase on madalam kui Eestis.

Koostöös Eesti Suursaatkonnaga toimus Astanas seminar, mille raames Kasahstani Energeetikaministeeriumi, Kasahstani Jäätmekäitlejate Liidu (KazWaste) ja vanarehvidega taaskasutamisega tegeleva tootjavastutusorganisatsiooni esindajad andsid ülevaate jäätmekäitluse tänasest seisust ning oma nägemusest, millise suuna Kasahstani jäätmekäitlus peaks lähitulevikus võtma. Ja see ei erine sellest, mida Eestis või laiemalt Euroopas õigeks peetakse.

Kasahstanis tekib aastas 43 miljonit tonni jäätmeid, millest täna taaskasutatakse ainult 5%.

Eesti delegatsioon külastas ka ettevõtet KazRecyleService, kes tegeleb jäätmete sortimisega, plastijäätmetest plastigraanulite ja õli tootmisega, samuti vanapaberist soojustusmaterjali tootmisega. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuht Margit Rüütelmann tõdes, et vaatamata sellele, et taaskasutusse suunatavate jäätmete protsent on väike, on uued arendused kaasaegsed ja võimaldavad taaskasutusse suunatavate jäätmete mahtusid suurendada.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimehe Aivar Lõhmuse kutse Kasahstani kolleegidele tulla Eestisse tutvuma jäätmekäitlusettevõtete poolt kasutatavate tehnoloogiate ja jäätmekäitlejate igapäevase praktilise tööga võeti heal meelel vastu.

Lisaks külastasid delegatsiooni liikmed ka EXPO-2017, mille teema „Future Energy“ (tulevikuenergia) haakus igati jäätmetemaatikaga.

Info Eesti delegatsiooni külastuse kohta Kasahstani Jäätmekäitlejate Liidu kodulehel.

 

Ilmus EJKL/EJKL Kompetentsikeskuse uudisleht nr 4

Ilmus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse UUDISLEHT nr 4 (kevad 2017).
2017.a. on kavas välja anda 2 uudislehte – esimene kevadel ja teine enne jõule.

Uudislehest leiate järgmised TEEMAD:

  • EJKL/EJKL KOMPETENTSIKESKUSE SÜNDMUSED 2017. AASTAL
  • TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALANE VÄLJAÕPE JA TÄIENDÕPE
  • EJKL UUS LIIGE – EESTI PAKENDIRINGLUS OÜ
  • RINGSÕIDUD
  • EESTI JÄÄTMEKÄITLEJATE LIIDULE VALITI UUS JUHATUS
  • EESTI DELEGATSIOONI VÄLISVISIIT IIRIMAAL
  • VALMIS OECD EESTI KESKKONNATEGEVUSTE TULEMUSLIKKUSE RAPORT
  • VALMINUD ON JUHEND „TAASKASUTATAVATE TÄITEMATERJALIDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE“
  • RIIGIKONTROLLI AUDIT „RIIGI JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE TEGEVUS OLMEJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORRALDAMISEL”
  • TVO UUED PAKENDIPUNKTID ILMESTAVAD LINNARUUMI
  • MÜÜGIL VÄÄTSA PRÜGILA AS SERTIFITSEERITUD KOMPOST

Uudisleht on leitav SIIT.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL Kompetentsikeskus annavad ühiselt välja UUDISLEHTE, mille eesmärgiks on anda ülevaade jäätmekäitluses toimuvast nii Eestis kui mujal maailmas, kajastada Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, EJKL Kompetentsikeskuse ja jäätmekäitlusettevõtete tegemisi ning lisaks anda infot jäätmekäitluse valdkonna koolituste, teabepäevade, ettevõtete külastuste jne toimimise kohta.