Professor Mait Kriipsalu räägib 15.05.19 lihtsalt ja selgelt RINGMAJANDUSEST

TEABEPÄEVAL räägib Eesti Maaülikooli professor Mait Kriipsalu jäätmehierarhiast, EL poolt materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest ja nende täitmisest ning lihtsalt ja selgelt, mis siis ikkagi on RINGMAJANDUS.

Lisaks annab Mihkel Krusberg (KeM) ülevaate Keskkonnaministeeriumi plaanidest seoses ringmajanduse strateegia/tegevuskava väljatöötamisega ja Görel Grauding (KeM) tutvustab ühekordsete plasttoodete direktiivi.

Teabepäev TOIMUMISKOHT: Kadaka konverentsikeskus (Kadaka tee 4).

TEABEPÄEVAGA alustame kell 10.00 ja päeva lõpp on kell 16.00.

TEABEPÄEVALE on oodatud:

  • jäätmekäitlusettevõtete esindajad;
  • erinevates valdkondades tegutsevad tootmisettevõtete esindajad;
  • kohalikud omavalitused ja teemaga seotud riigiasutused.

TEABEPÄEVA AJAKAVA
10.00 – 12.00 Jäätmehierarhia, EL poolt materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvud ja nende täitmine. Ringmajanduse üldine kontseptsioon. Lineaarmajandus => ringmajandus. Erinevate sektorite kaasatus.

12.00 – 12.45     LÕUNA

12.45 – 14.45      Tootmise korraldus ringmajanduse võtmes. Ringmajandus jäätmekäitluses.

14.45 – 15.00     Kohvipaus

15.00 – 15.30     Keskkonnaministeeriumi plaanid seoses ringmajanduse strateegia/tegevuskava väljatöötamisega. Mihkel Krusberg KeM, keskkonnakorralduse osakonna nõunik

15.30 – 16.00     Ühekordsete plasttoodete direktiiv. Görel Grauding, KeM keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist

Teabepäeva osalustasu Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 98 EUR ja kõikidele teistele 118 EUR.

Lisainfo teabepäeva kohta ja registreerumine – Margit Rüütelmann, tel 513 0698 margit@recycling.ee

Professor Mait Kriipsalu (EMU) loeb jäätmekäitlusalast baaskoolitust 30.oktoobril Tallinnas

Jäätmekäitlusalane baaskoolitus annab kõige üldisemad teadmised jäätmekäitlusest ja koolitusele on oodatud:

  • ettevõtete töötajad, kes tegelevad jäätmete vastuvõtmise, liigutamise, sortimise ja taaskasutusse suunamisega;
  • kohalike omavalitsuste ametnikud, kelle igapäevased tööülesanded on seotud keskkonnakaitse ja jäätmekäitlusega.

Jäätmekäitlusalase baaskoolituse raames käsitletavad teemad:

  • Jäätmete liigitamine tavajäätmeteks ja ohtlikeks jäätmeteks.
  • Jäätmehierarhia – jäätmetekke vältimine, korduskasutus, materjalina ringlussevõtt, energia tootmine, prügilasse ladestamine.
  • Jäätmekäitlustoimingud – jäätmematerjali taaskasutamine, jäätmete kasutamine kütusena, kompostimine, kääritamine, ladestamine ja muud jäätmekäitlustoimingud.
  • Jäätmekäitluskohad – prügila, jäätmepõletus- ja koospõletustehas, jäätmejaam, kompostimisplats ja muud jäätmekäitluskohad.
  • Jäätmete taaskasutamise võimalused Eestis.

Koolituse maksumus (sisaldab nii koolituse materjale kui ka kohvipause ja lõunasööki) on Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele 95 eurot ja kõikidele teistele 115 eurot.

Lisainfo koolituse kohta ja registreerumine – Marit Liivik, tel 523 1818, Margit Rüütelmann, tel 513 0698 või ejkl@ejkl.ee

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil

Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käis tutvumas Islandi jäätmekäitluse korraldusega ja tutvustasid Eestis taaskasutatavatele materjalidele loodud sertifitseerimissüsteemi.

12.-17.juunini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil ja tutvus 330 000 elanikuga saareriigi Islandi jäätmekäitluse korraldusega ning jagas Eesti kogemusi jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimisel.

Välisviisidil osalesid 17 ettevõtte ning Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ja EJKL Kompetentsikeskuse esindajad, kokku 34 omaala spetsialisti.

Eesti delegatsiooni võõrustasid nii Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioon kui ka erinevad jäätmekäitlusettevõtted.

Pildil seminar Reykjavikis. Islandi majandusest annab ülevaate Bryndís Skúladóttir Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioonist.

Islandi majandus tugineb turismil, alumiiniumi tootmisel ning lamba ja hobuse kasvatusel.

Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt aastaks 2020 tuleb korduskasutada ja/või materjalina ringlusse võtta 50% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist.

Kuigi Island ei ole Euroopa Liidu liige juhindub riik ikkagi Euroopa Liidu poolt korduskasutusele ja materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest.
Täna suunab Island korduskasutusse ja materjalina ringlusse 33% segaolmejäätmetest.
Euroopa Liidu poolt seatud sihtarvude saavutamise kõige suuremaks väljakutseks on kujunenud just turism. Islandit külastavate turistide arv on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja eelmisel aastal võttis Island vastu ligi 2,5 miljonit turisti.

Islandlased on väga keskkonnahoidlikud ning seega sõltub korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu sihtarvude täitmine just turistide teadlikkusest ja soovist jäätmeid sortida.

Reykjavikis toimunud seminaril jagas Eesti kogemusi jäätmetest toodete valmistamisel ja sertifitseerimisel Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuht Margit Rüütelmann.

Täna on Eestis võimalik käidelda jäätmeid nii, et läbi sertifitseerimisprotsessi on võimalik jäätmetest saada tooted. Näitena võib tuua nii biolagunevatest jäätmetest komposti, reoveesettest valmistatud komposti kui ka purustatud betooni.

Eesti delegatsioon külastas ka Islandil ettevõtteid, mis tegelevad jäätmetest toodete valmistamisega.

Reykjaviki piirkonnas asuv ettevõte Furuflís toodab ehitus-ja lammutusjäätmetes olevast puhast puidust puidupelleteid, mida kasutatakse loomade allapanuks. Põhilised toote tarbijad on kohalikud lamba- ja hobusekasvatajad, kuid väikestes kogusteks ekspordib ettevõte oma toodangut ka Fääri saartele.

Pildil ettevõtte Furuflís tooraine ladu (ehitus- ja lammutusjäätmetest pärinev puhas puit)

Kuna Islandi majanduse üheks tugisambaks on loomakasvatus, siis on väga olulisel kohal põllumajandusest pärineva põllumajanduskile ümbertöötlemine.

Ettevõte Pure North kogub kokku riigis tekkiva põllumajanduskile ning kasutab geotermaalvett ja -soojust põllumajanduskilede pesemiseks ja kuivatamiseks.

Põllumajanduskile purustatakse, pestakse, kuivatatakse ja seejärel pallitakse. Kui täna lähevad pallid ekspordiks, siis ettevõtte juhtkonna sõnul juba kuu aja pärast on ettevõttel võimekus toota plastigraanuleid.

Järgmine OJ käitleja pädevuskoolitus, 02.-04.10.2018

EJKL/EJKL Kompetentsikeskus korraldavad 02. – 04. oktoobrini ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse.

Koolituse viivad läbi omaala spetsialistid riigiasutustest (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur) ja ettevõtetest, kes igapäevaselt puutuvad kokku ohtlike jäätmete praktilise käitlusega, aruandlusega jne.

Ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse hind Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 270 EUR ja kõikidele teistele 345 EUR. Käibemaksu ei lisandu.

Hind sisaldab koolituse materjale, kohvipause ning lõunasööke. Koolitus lõpeb testiga ja selle edukalt läbinutele väljastatakse tunnistus.

NB! Koolitusel on võimalik osaleda ka päevade kaupa ja ühe päeva hind EJKL liikmele on 90 EUR ja kõikidele teistele 115 EUR. Sel juhul OJ käitleja pädevuskoolituse tunnistust ei väljastata.

Koolitusele registreerimiseks ja koolituse kava saamiseks, palun, pöörduda Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee  või Marit Liivik 523 1818, marit@recycling.ee.

Eesti jäätmekäitlusettevõtete esindajad külastasid EXPO-2017 ja kohtusid Kasahstani kolleegidega

03.-08.septembrini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL)/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Kasahstani pealinnas Astanas.

Delegatsiooni koosseisu kuulusid 11 jäätmete taaskasutamisega tegeleva ettevõtte esindajad ning teadus-ja haridusasutuste poole pealt Eesti Maaülikool, kokku 23 oma ala spetsialisti.

Visiidi eesmärgiks oli tutvuda Kasahstani jäätmekäitluse hetkeolukorraga ja leida Kasahstani kolleegidega võimalikud koostöövaldkonnad.

Kui aastaid tagasi olid Põhjamaad need, kes oma teadmiste ja kogemuste varal aitasid Eesti jäätmekäitlust arendada, siis täna on Eesti jäätmekäitlus tasemel, mis võimaldab Eestil pakkuda oma tuge riikidele, kus jäätmekäitluse tase on madalam kui Eestis.

Koostöös Eesti Suursaatkonnaga toimus Astanas seminar, mille raames Kasahstani Energeetikaministeeriumi, Kasahstani Jäätmekäitlejate Liidu (KazWaste) ja vanarehvidega taaskasutamisega tegeleva tootjavastutusorganisatsiooni esindajad andsid ülevaate jäätmekäitluse tänasest seisust ning oma nägemusest, millise suuna Kasahstani jäätmekäitlus peaks lähitulevikus võtma. Ja see ei erine sellest, mida Eestis või laiemalt Euroopas õigeks peetakse.

Kasahstanis tekib aastas 43 miljonit tonni jäätmeid, millest täna taaskasutatakse ainult 5%.

Eesti delegatsioon külastas ka ettevõtet KazRecyleService, kes tegeleb jäätmete sortimisega, plastijäätmetest plastigraanulite ja õli tootmisega, samuti vanapaberist soojustusmaterjali tootmisega. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuht Margit Rüütelmann tõdes, et vaatamata sellele, et taaskasutusse suunatavate jäätmete protsent on väike, on uued arendused kaasaegsed ja võimaldavad taaskasutusse suunatavate jäätmete mahtusid suurendada.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimehe Aivar Lõhmuse kutse Kasahstani kolleegidele tulla Eestisse tutvuma jäätmekäitlusettevõtete poolt kasutatavate tehnoloogiate ja jäätmekäitlejate igapäevase praktilise tööga võeti heal meelel vastu.

Lisaks külastasid delegatsiooni liikmed ka EXPO-2017, mille teema „Future Energy“ (tulevikuenergia) haakus igati jäätmetemaatikaga.

Info Eesti delegatsiooni külastuse kohta Kasahstani Jäätmekäitlejate Liidu kodulehel.

 

Ilmus EJKL/EJKL Kompetentsikeskuse uudisleht nr 4

Ilmus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse UUDISLEHT nr 4 (kevad 2017).
2017.a. on kavas välja anda 2 uudislehte – esimene kevadel ja teine enne jõule.

Uudislehest leiate järgmised TEEMAD:

  • EJKL/EJKL KOMPETENTSIKESKUSE SÜNDMUSED 2017. AASTAL
  • TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALANE VÄLJAÕPE JA TÄIENDÕPE
  • EJKL UUS LIIGE – EESTI PAKENDIRINGLUS OÜ
  • RINGSÕIDUD
  • EESTI JÄÄTMEKÄITLEJATE LIIDULE VALITI UUS JUHATUS
  • EESTI DELEGATSIOONI VÄLISVISIIT IIRIMAAL
  • VALMIS OECD EESTI KESKKONNATEGEVUSTE TULEMUSLIKKUSE RAPORT
  • VALMINUD ON JUHEND „TAASKASUTATAVATE TÄITEMATERJALIDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE“
  • RIIGIKONTROLLI AUDIT „RIIGI JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE TEGEVUS OLMEJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORRALDAMISEL”
  • TVO UUED PAKENDIPUNKTID ILMESTAVAD LINNARUUMI
  • MÜÜGIL VÄÄTSA PRÜGILA AS SERTIFITSEERITUD KOMPOST

Uudisleht on leitav SIIT.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL Kompetentsikeskus annavad ühiselt välja UUDISLEHTE, mille eesmärgiks on anda ülevaade jäätmekäitluses toimuvast nii Eestis kui mujal maailmas, kajastada Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, EJKL Kompetentsikeskuse ja jäätmekäitlusettevõtete tegemisi ning lisaks anda infot jäätmekäitluse valdkonna koolituste, teabepäevade, ettevõtete külastuste jne toimimise kohta.

Valmis juhend “Taaskasutatavate täitematerjalide nõuetele vastavuse hindamine” – hindamissüsteem 4.

EJKL Kompetentsikeskuse eestvedamisel valmis juhend “Taaskasutatavate täitematerjalide nõuetele vastavuse hindamine” – hindamissüsteemi 4 kirjeldus ja rakendamine.

Juhendi koostamise eesmärk on koondada standardi EVS-EN 13242:2006+A1:2008 „Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid“ ja erinevate õigusaktide sätted ühte dokumenti ning sellega muuta nõuded hindamissüsteemi 4 rakendamise kohta ettevõtetele kergemini leitavateks ja arusaadavamateks.

Juhendis on konkreetse näite varal kirjeldatud ära tegevused, mis ettevõte peab läbi viima, et toota nõuetele vastavat taaskasutatavat täitematerjali, mis kvalifitseerub tooteks hindamissüsteemi 4 kohaselt.
Hindamissüsteemi 4 korral ei ole teavitatud sertifitseerimisasutuse sekkumine vajalik.

Juhendi vaatas üle Keskkonnaameti juures tegutsev jäätmekomisjon ja komisjoni liikmete ettepanekute/täiendustega on juhendi lõplikus versioonis arvestatud.

Juhend on leitav siit.

Jäätmed tooteks Keskkonnaameti kodulehel (s.h juhend “Taaskasutatavate täitematerjalide nõuetele vastavuse hindamine” – hindamissüsteemi 4 kirjeldus ja rakendamine).

Ilmus EJKL/EJKL Kompetentsikeskuse uudisleht nr 3

Ilmus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse UUDISLEHT nr 3, mis on ühtlasi ka 2016. aasta viimane uudisleht.

Uudislehest leiate:

  • EJKL/EJKL Kompetentsikeskuse pakutavad koolitused
  • Eesti Jäätmekäitlejate Liit tähistas 20. aastapäeva
  • EJKL Kompetentsikeskus/Rohemajanduse klaster tutvustas Euroopa klastrite konverentsil 2016 oma kogemust
  • Euroopa Komisjon viis läbi uuringu „Resource efficient use of mixed waste“
  • Eestit külastas Aacheni ülikooli delegatsioon
  • Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käisid tutvumas turumajandusliku jäätmekorralduse parimate parktikatega
  • Eesti delegatsioon osales rohe- ja ringmajanduse messil ECOMONDO 2016

Uudisleht on leitav SIIT.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL Kompetentsikeskus annavad ühiselt välja UUDISLEHTE, mille eesmärgiks on anda ülevaade jäätmekäitluses toimuvast nii Eestis kui mujal maailmas, kajastada Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, EJKL Kompetentsikeskuse ja jäätmekäitlusettevõtete tegemisi ning lisaks anda infot jäätmekäitluse valdkonna koolituste, teabepäevade, ettevõtete külastuste jne toimimise kohta.

EJKL Kompetentsikeskus tutvustas Euroopa klastrite konverentsil Brüsselis Rohemajanduse klastri kogemusi

Järjekorras juba viies klastrikonverents tõi 1.-2. detsembrini kokku enam kui 300 osalejat, nende seas nii poliitikakujundajaid kui hulganisti praktikuid Euroopa klastritest. Peamiseks arutlusteemaks oli seekord, kuidas klastrid võiksid kasu saada uutest tehnoloogiatest ja teenustest, mis veavad digitaliseerimist ja tööstuse transformatsiooni nutika spetsialiseerumise valdkondades, muutes väärtusahela osapooled, tehased, masinad, tootmissüsteemid omavahel nutikalt omavahel seotuks. Kõne alla võeti ka riigi- kui Euroopa-üleste klastripoliitikate kaasajastamise vajadus, et tagada arengut sektoritevahelises väärtusahelas, ettevõtete tekke ja rahvusvahelistumise kiirendamisel, piirkondadeüleste investeeringute soodustamisel jne.

Jagamaks kogemusi ning kogudes uusi ideid, toimusid eelmainitud teemadel konverentsi raames väiksemates töögruppides paralleelsessioonid kolmes fookussuunal: 1) kõrgtehnoloogia ja digitaalne tootmine; 2) rohe- ja ringmajandus ning 3) teenuseinnovatsioon ja loomemajandus. Rohe- ja ringmajanduse töögrupis tegi ettekande Margit Rüütelmann EJKL Kompetentsikeskusest, tutvustades Eesti jäätmekäitluse arenguid ning Jäätmete Taaskasutusklastri projekti tulemusi, mille puhul analüüsiti jäätmetest valmistatud toodete kvaliteeti, parendati tootmiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, loodi tootjatele võimalus taotleda jäätmetest valmistatud toodetele sertifikaati ja tegeleti ühisturundusega.

Traditsiooniliselt tunnustati konverentsi raames ka käesoleva aasta tublimaid klastreid. Parimaks klastrijuhiks  valiti Bianca Dragomir  Valencia regiooni taastuvenergia klastrist Avaesen, parimaks klastrite koostööprojektiks osutus sellel aastal projekt nimega Energy in Water, mis keskendub vee-energia kasutuselevõtu võimaluste laiendamisele.

Konverentsi kokkuvõtte ja ettekannetega saab tutvuda  siin:
http://clusterconference2016.eu/documentation.jsp.

Videokokkuvõte üritusest leiab siit: https://vimeo.com/194036247.