Järgmine OJ käitleja PÄDEVUSKOOLITUS, 25.-27.08.2020

EJKL Kompetentsikeskus korraldab 25. – 27.08. ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse.

Koolitus toimub 18.märtsil 2020.a. vastu võetud keskkonnaministri määruse “Ohtlike jäätmete käitluse, prügila või jäätmehoidla käitamise eest vastutava isiku koolitus- ja pädevus-nõuded” alusel.

Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutav isik võib jätkata vastutava isikuna töötamist tingimusel, et ta omandab nõutava pädevuse 2021. aasta 1. märtsiks.
Seega kõik need, kes täna on ettevõttes ohtlike jäätmete käitluse eest vastutavad isikud, peavad pädevuskoolituse uuesti läbima.

Koolituse viivad läbi omaala spetsialistid riigiasutustest (Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaametist ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest (KEMIT)) ja ettevõtetest, kes igapäevaselt puutuvad kokku ohtlike jäätmete praktilise käitlusega, aruandlusega jne.

Ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse hind Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liikmetele on 325 EUR ja kõikidele teistele 425 EUR. Käibemaksu ei lisandu.

Hind sisaldab koolituse materjale, kohvipause ning lõunasööke. Koolitus lõpeb testiga ja selle edukalt läbinutele väljastatakse tunnistus.

NB! Koolitusel on võimalik osaleda ka päevade kaupa ja ühe päeva hind ERMEL’i liikmele on 110 EUR ja kõikidele teistele 140 EUR. Sel juhul OJ käitleja pädevuskoolituse tunnistust ei väljastata.

Koolitusele registreerumiseks ja koolituse kava saamiseks, palun, pöörduda Margit Rüütelmann 51 30 698, margit@recycling.ee  või Marit Liivik 523 1818, marit@recycling.ee.

Eestis avanes võimalus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootmist

Alates veebruari viimastest päevadest on SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusel õigus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootjaid. Sertifitseerimisprotsesse on käimas praegu kahes Eesti ettevõttes.

„Ringmajanduse kontekstis me ei räägi jäätmetest, vaid toorainest – tootmisprotsessis tekkivate jäätmete taaskasutamine või ringlusse võtmine on kõige ideaalsem ressursikasutus. Biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki on võimalik kasutada näiteks põldude väetamiseks, haljastuses, karjääride täitmisel jmt,“ selgitas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlak. „Selle protsessile annab kvaliteedikindluse just sertifitseerimine, tagades ning andes tarbijale kindluse, et toode on kvaliteetne ning ohutu.“

Jäätmetest kvaliteetsete ja sertifitseeritud toodete valmistamine läheb igati kokku ringmajanduse kontseptsiooniga, aga paraku on teemast vähe räägitud. Biolagunevaid jäätmeid on võimalik käidelda peamiselt kahte moodi. Esiteks aeroobselt – sellisel juhul muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks, protsessi lõpp-produktiks on kompost. Ning teiseks anaeroobselt, kus metaankäärimise lõppsaadused on kütusena kasutatav biogaas ja väetusväärtusega kääritusjääk.

Kääritusjäägi sertifitseerimiseks on avaldanud soovi 2 ettevõtet ja sertifitseerimisprotsess on neis käimas. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis esimese sertifikaadi väljaandmist võib loota selle aasta juunis,“ lisas Allan Pohlak.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse esimehe Kalle Kikase sõnul otsitakse läbi tööstussümbioosi uusi lahendusi – sealhulgas taaskasutuse ja jäätmete ressursina kasutuselevõtu kaudu, ringmajanduse edendamiseks kogu maailmas. „Ka Euroopa Komisjon võttis just vastu ringmajanduse tegevuskava, mida ka Eesti riigil ja ettevõtetel tuleb hakata kiirelt järgima,“ lisas Kikas.

„Eesti riigil on põhjust olla uhke, et ettevõtete algatusel on biolagunevate jäätmetega meil nii kaugele jõutud ja ollakse eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimissüsteemide rajamisel,“ sõnas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse nõukogu liige ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „Näiteks oleme selles protsessis olnud eeskujuks Soome Bioringluse ja Biogaasi Assotsiatsioonile, kes jõudis meie eeskujul jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimiseni selle aasta märtsis.“

Margit Rüütelmanni sõnul on Eestis väga häid näiteid juba praegu ringmajanduspõhimõtete järgi toimetavatest ettevõtetest. Riik on kehtestanud nõuded näiteks reoveesettest toote valmistamiseks. „Nende nõuete kohaselt tegutsedes on võimalik toota ka reoveesettest kvaliteetseid ja sertifitseeritud tooteid müügiks. Meil on valmidus sertifitseerida reoveesette komposti olemas, paraku vee-ettevõtted ei ole sertifitseerima tulnud, aga nad on väga oodatud sertifitseerimisprotsessi läbima,“ lisas Margit Rüütelmann.

Biolagunevatest jäätmetest valmistatud sertifitseeritud komposti toodavad täna Väätsa Prügila AS Kesk-Eestis, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS Jõelähtmes, Tallinna Jäätmekeskus Pärnamäe jäätmejaamas ja Eesti Keskkonnateenused AS Aardlapalus Tartus.

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusel on õigus sertifitseerida a) biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti (alates 17.02.2016); b) reoveesette komposti (alates 09.10.2017); c) reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud kompost (alates 09.10.2017) ja nüüdsest biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki (alates 27.02.2020).

TEABEPÄEV 20.05.20 – OHTLIKUD jäätmed, JÄÄTMEJAAMADE haldamine ja RIIGI TOETUSED jäätmekäitluse arendamiseks

20.mail korraldame TEABEPÄEVA, et rääkida OHTLIKE JÄÄTMETE kogumisest ja käitlemisest, JÄÄTMEJAAMADE haldamisest ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt antavatest TOETUSTEST jäätmekäitluse ja ringmajanduse arendamiseks.

Viimase teabepäeva ohtlike jäätmete teemal korraldasime 5 aastat tagasi ja seega on aeg teema taas lauale tõsta – tuletada meelde, millised on osapoolte (riik, kohalikud omavalitsused, erasektor) kohustused, kuidas on kõige otstarbekam ohtlike jäätmete kogumist korraldada ja millised on jäätmejaamade haldamise probleemid (ja seda mitte ainult ohtlike jäätmete kontekstis).

Jäätmekäitluse ja ringmajanduse arendamiseks on riik loodud erinevad meetmed. Valdkonnas tegutsejatele kulub kindlasti marjaks ära ülevaade, milliseid toetusi on täna võimalik oma tegevuste elluviimiseks taotleda ja millised on Keskkonnaministeeriumi edasised kavatsused.

TEABEPÄEVA TEEMAD:

  • Ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist reguleerivad õigusaktid.
    Erinevate osapoolte (riik, kohalikud omavalitsused, jäätmekäitlusettevõtted) kohustused ohtlike jäätmete valdkonnas.
  • Laiendatud tootjavastutus ja probleemtooted (patareid ja akud, mootorsõidukid, rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed).
  • Ohtlike jäätmete käitlemise olukord Eestis – käitlusettevõtted, nende võimalused, kogemused ja perspektiiv.
  • Jäätmejaama haldamise praktilised kogemused. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine. Suuremad möödalaskmised hangete korraldamisel.
  • Tallinna kui Eesti kõige suurema kohaliku omavalitsuse kogemused ohtlike jäätmete kogumise korraldamisel elanikkonnalt.
  • Ringmajanduse ja jäätmekäitluse toetused.

TEABEPÄEVAL ESINEVAD:

  • PEETER EEK – jäätmeekspert, pikaajaline Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja
  • MIHKEL KRUSBERG – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
  • HELEN SÕMERIK – Epler&Lorenz keskkonnajuht
    AS Epler&Lorenz omab pikaajalisi ja põhjalikke praktilisi kogemusi ohtlike jäätmete käitlemisel, jäätmejaamade haldamisel ja ohtlike jäätmete kogemisringide korraldamisel.
  • KRISTJAN MARK– Tallinna Jäätmekeskuse juhataja
  • ANNEMARI KASK – Tallinna Ettevõtlusameti jäätmehoolde osakonna peaspetsialist

Teabepäev toimub Kadaka Konverentsikeskuses (Kadaka tee 4).

 Teabepäevaga alustame kell 10.00 ja päeva lõpp on kell 15.00.

Teabepäeva SIHTGRUPP: kohalikud omavalitsused, ettevõtted, kes tegelevad ohtlike jäätmete kogumise ja veoga ning jäätmejaamade haldajad/operaatorid.

Teabepäeva osalustasu Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liikmetele on 90 EUR ja kõikidele teistele 115 EUR.

Osalustasu sisaldab teabepäeva materjale, kohvipausi ja lõunasööki.

Professor Mait Kriipsalu räägib 15.05.19 lihtsalt ja selgelt RINGMAJANDUSEST

TEABEPÄEVAL räägib Eesti Maaülikooli professor Mait Kriipsalu jäätmehierarhiast, EL poolt materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest ja nende täitmisest ning lihtsalt ja selgelt, mis siis ikkagi on RINGMAJANDUS.

Lisaks annab Mihkel Krusberg (KeM) ülevaate Keskkonnaministeeriumi plaanidest seoses ringmajanduse strateegia/tegevuskava väljatöötamisega ja Görel Grauding (KeM) tutvustab ühekordsete plasttoodete direktiivi.

Teabepäev TOIMUMISKOHT: Kadaka konverentsikeskus (Kadaka tee 4).

TEABEPÄEVAGA alustame kell 10.00 ja päeva lõpp on kell 16.00.

TEABEPÄEVALE on oodatud:

  • jäätmekäitlusettevõtete esindajad;
  • erinevates valdkondades tegutsevad tootmisettevõtete esindajad;
  • kohalikud omavalitused ja teemaga seotud riigiasutused.

TEABEPÄEVA AJAKAVA
10.00 – 12.00 Jäätmehierarhia, EL poolt materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvud ja nende täitmine. Ringmajanduse üldine kontseptsioon. Lineaarmajandus => ringmajandus. Erinevate sektorite kaasatus.

12.00 – 12.45     LÕUNA

12.45 – 14.45      Tootmise korraldus ringmajanduse võtmes. Ringmajandus jäätmekäitluses.

14.45 – 15.00     Kohvipaus

15.00 – 15.30     Keskkonnaministeeriumi plaanid seoses ringmajanduse strateegia/tegevuskava väljatöötamisega. Mihkel Krusberg KeM, keskkonnakorralduse osakonna nõunik

15.30 – 16.00     Ühekordsete plasttoodete direktiiv. Görel Grauding, KeM keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist

Teabepäeva osalustasu Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 98 EUR ja kõikidele teistele 118 EUR.

Lisainfo teabepäeva kohta ja registreerumine – Margit Rüütelmann, tel 513 0698 margit@recycling.ee

Peeter Eek loeb 29.01.19 KOOLITUST “Olmejäätmete käitluse korraldus – kogumisest/veost kuni lõppkäitluseni”

29. jaanuaril toimub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse 2019.a. esimene KOOLITUS.

Koolitusel räägime olmejäätmete käitluse korraldusest – kogumisest/veost kuni lõppkäitluseni.

  • Eesti olmejäätmete käitlus (ladestamine, energiakasutus, ringlusse võtt) numbrites aastatel 2011- 2017.
  • Jäätmete liigiti kogumine – sortimismääruse nõuded.
  • Erinevate osapoolte – riik, kohalikud omavalitsused, erasektor – kohustused olmejäätmete käitluse korraldamisel.
  • Olmejäätmete käitluse korralduse näited teiste riikide kogemuste põhjal ja Eesti võimalikud tuleviku suundumused.
  • Võimalikud majandusmeetmed korduskasutuse ja materjalina ringlussevõttu sihtarvude saavutamiseks.

Koolitusega alustame kell 9.30 ja päeva lõpp on kell 16.30.

Koolituse lektor: jäätmekäitlusvaldkonna professionaal PEETER EEK.

Koolituse toimumiskoht: Oru hotelli seminariruum (Narva mnt 120)

Koolituse maksumus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 98 EUR ja kõikidele teistele 118 EUR.

Lisainfo koolituse kohta ja registreerumine – Margit Rüütelmann, tel 513 0698 margit@recycling.ee

Eesti jäätmekäitlusettevõtete ja Keskkonnaministeeriumi esindajad käisid kogemusi jagamas Gruusia kolleegidele

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse visiit oli ajendatud Gruusia kolleegide ettepanekust teha koostööd nii Gruusia jäätmekäitlusettevõtete ühistegevuste kui ka jäätmekäitluse/taaskasutamise valdkonna üldisel arendamisel.

Vastavasisulise pöördumise tegi käesoleva aasta jaanuaris Eesti Jäätmekäitlejate Liidule/EJKL Kompetentsikeskusele Gruusia Jäätmekäitlejate Liit (WMA).

Eesti jäätmekäitlejatel on juba mõnda aega olnud huvi minna tutvuma Gruusia jäätmekäitluse tänase olukorraga ja otsida/leida võimalusi teha Gruusia kolleegidega, nii keskkonnaministeeriumi, liidu kui ettevõtete tasandil, koostööd Eesti kogemuste jagamisel ja läbi selle aidata Gruusial jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse suunamist edendada.

Eesti jäätmekäitlejatel on juba mõnda aega olnud huvi minna tutvuma Gruusia jäätmekäitluse tänase olukorraga ja otsida võimalusi koostööks Gruusia kolleegidega – keskkonnaministeeriumi, liidu kui ettevõtete tasandil – Eesti kogemuste jagamisel ja läbi selle aidata Gruusial jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse suunamist edendada.

Nüüd sai see mõte teoks.

16.-22.septembrini viibis Gruusias välisvisiidil 37 liikmeline delegatsioon. Esindatud olid 16 ettevõtet, Keskkonnaministeerium, Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL Kompetentsikeskus.

Toimusid nõupidamised Euroopa Liidu esinduses Tbilisis ja Gruusia Keskkonnaministeeriumis.
Välisvisiidi raames korraldas Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus koostöös Gruusia Jäätmekäitlejate Liiduga ühepäevase seminari, mille käigus anti ülevaade Eesti jäätmekäitluse arengust peale Eesti taasiseseisvumist 1991.a.

Gruusia kolleegidele pakkus erilist huvi Eesti pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteem (sh pandipakendite kogumine) ja jäätmeveokid, mis võimaldavad ühes veokis mitut eri liiki jäätmeid vedada.

Gruusia on kontrastide maa.

Parema ülevaate saamiseks jäätmekäitluse tegelikust olukorrast külastati kahte jäätmekäitlusettevõtet. Siinkohal tuleb kindlasti ära mainida, et tegu oli parimate näidetega Gruusia jäätmekäitlusest.
Kriala AS taaskasutab vanapaberit ja ühe tootena valmistab tualettpaberit. Tegu ei ole küll elanikelt kogutud vanapaberiga, vaid puhta ja kvaliteetse paberiga, mis tuleb näiteks trükikodadest ja tootmisettevõtetest.
Sanitary AS tegeleb ohtlike jäätmete kogumise ja käitlusega ning ettevõte poolt kasutatav tehnoloogia on igati kaasaegne.

Kohtumisel Keskkonnaministeeriumi esindajatega tuli välja, et Gruusia peaks üle minema jäätmete liigiti kogumisele juba 2019.aastal, kuid paraku on Gruusias veel tänagi piirkondi, kus ei toimu segaolmejäätmete kogumist.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse kaugem eesmärk on leida võimalused EL erinevate toetusfondide finantsilisel toel jagada oma kogemusi Gruusias. Seda mõttekäiku toetas nii EL esindus Tbilisis kui ka Eesti Suursaatkond Gruusias.

Professor Mait Kriipsalu (EMU) loeb jäätmekäitlusalast baaskoolitust 30.oktoobril Tallinnas

Jäätmekäitlusalane baaskoolitus annab kõige üldisemad teadmised jäätmekäitlusest ja koolitusele on oodatud:

  • ettevõtete töötajad, kes tegelevad jäätmete vastuvõtmise, liigutamise, sortimise ja taaskasutusse suunamisega;
  • kohalike omavalitsuste ametnikud, kelle igapäevased tööülesanded on seotud keskkonnakaitse ja jäätmekäitlusega.

Jäätmekäitlusalase baaskoolituse raames käsitletavad teemad:

  • Jäätmete liigitamine tavajäätmeteks ja ohtlikeks jäätmeteks.
  • Jäätmehierarhia – jäätmetekke vältimine, korduskasutus, materjalina ringlussevõtt, energia tootmine, prügilasse ladestamine.
  • Jäätmekäitlustoimingud – jäätmematerjali taaskasutamine, jäätmete kasutamine kütusena, kompostimine, kääritamine, ladestamine ja muud jäätmekäitlustoimingud.
  • Jäätmekäitluskohad – prügila, jäätmepõletus- ja koospõletustehas, jäätmejaam, kompostimisplats ja muud jäätmekäitluskohad.
  • Jäätmete taaskasutamise võimalused Eestis.

Koolituse maksumus (sisaldab nii koolituse materjale kui ka kohvipause ja lõunasööki) on Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele 95 eurot ja kõikidele teistele 115 eurot.

Lisainfo koolituse kohta ja registreerumine – Marit Liivik, tel 523 1818, Margit Rüütelmann, tel 513 0698 või ejkl@ejkl.ee

Ilmus EJKL/EJKL Kompetentsikeskuse UUDISLEHT, juuni 2018

Juuni lõpus ilmus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevusi kajastav UUDISLEHT, juuni 2018.

Uudislehest leiate järgmised teemad:

  • Sündmused 2018
  • Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ettevõtted osalesid erialamessil Münchenis
  • Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käisid tutvumas Islandi jäätmekäitluse korraldusega
  • EJKL uued liikmed
  • Koostöös EJKL/EJKL Kompetentsikeskusega valmisid Tallinna Tehnikakõrgkooli diplomitööd
  • Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna töökorraldus
  • Euroopa Komisjon võttis vastu ringmajanduse paketi

Head lugemist!

Koostöös EJKL/EJKL Kompetentsikeskusega valmisid Tallinna Tehnikakõrgkooli lõputööd

Tallinna Tehnikakõrgkooli ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi tudengid Katrin Vene ja Grethe-Johanna Ploompuu kaitsesid tänavu kevadel lõputööd tervishoiuasutuses tekkivatest jäätmetest. Lõputööd said koostatud koostöös Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskusega ning tööde koostamisel külastati valitud Eesti tervishoiuasutusi (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Järvamaa Haigla AS).

Lõputööde eesmärgiks oli läbi töötada 2001. aastal koostatud tervishoiujäätmete käitlemise juhendmaterjal Eesti tervishoiuasutustele ning teha ettepanekud uue juhendmaterjali väljatöötamiseks.

Lisaks sellele valmis Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva ja tekstiili instituudi tudengi, Laura-Ly Lotamõisa, lõputöö teemal „Tekstiilijäätmete käitlemine Eestis“. Lõputöö käsitleb puudulikku ülevaadet tekstiilijäätmete käitlemisest Eestis. Töö raames keskenduti Eestis tegutsevatele tekstiiljäätmeid koguvatele, sorteerivatele, ringlusesse saatvatele ning ümbertöötlevatele ettevõtetele. Uurimisprobleemina käsitleti puudulikku ülevaadet tekstiiljäätmete käitlemisest Eestis.

Lõputöödega on võimalik tutvuda Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehel ning pöördudes Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevteenistuse poole.

 

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil

Jäätmekäitlusettevõtete esindajad käis tutvumas Islandi jäätmekäitluse korraldusega ja tutvustasid Eestis taaskasutatavatele materjalidele loodud sertifitseerimissüsteemi.

12.-17.juunini viibis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse delegatsioon Islandil ja tutvus 330 000 elanikuga saareriigi Islandi jäätmekäitluse korraldusega ning jagas Eesti kogemusi jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimisel.

Välisviisidil osalesid 17 ettevõtte ning Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ja EJKL Kompetentsikeskuse esindajad, kokku 34 omaala spetsialisti.

Eesti delegatsiooni võõrustasid nii Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioon kui ka erinevad jäätmekäitlusettevõtted.

Pildil seminar Reykjavikis. Islandi majandusest annab ülevaate Bryndís Skúladóttir Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioonist.

Islandi majandus tugineb turismil, alumiiniumi tootmisel ning lamba ja hobuse kasvatusel.

Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt aastaks 2020 tuleb korduskasutada ja/või materjalina ringlusse võtta 50% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist.

Kuigi Island ei ole Euroopa Liidu liige juhindub riik ikkagi Euroopa Liidu poolt korduskasutusele ja materjalina ringlussevõtule seatud sihtarvudest.
Täna suunab Island korduskasutusse ja materjalina ringlusse 33% segaolmejäätmetest.
Euroopa Liidu poolt seatud sihtarvude saavutamise kõige suuremaks väljakutseks on kujunenud just turism. Islandit külastavate turistide arv on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja eelmisel aastal võttis Island vastu ligi 2,5 miljonit turisti.

Islandlased on väga keskkonnahoidlikud ning seega sõltub korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu sihtarvude täitmine just turistide teadlikkusest ja soovist jäätmeid sortida.

Reykjavikis toimunud seminaril jagas Eesti kogemusi jäätmetest toodete valmistamisel ja sertifitseerimisel Eesti Jäätmekäitlejate Liidu/EJKL Kompetentsikeskuse tegevjuht Margit Rüütelmann.

Täna on Eestis võimalik käidelda jäätmeid nii, et läbi sertifitseerimisprotsessi on võimalik jäätmetest saada tooted. Näitena võib tuua nii biolagunevatest jäätmetest komposti, reoveesettest valmistatud komposti kui ka purustatud betooni.

Eesti delegatsioon külastas ka Islandil ettevõtteid, mis tegelevad jäätmetest toodete valmistamisega.

Reykjaviki piirkonnas asuv ettevõte Furuflís toodab ehitus-ja lammutusjäätmetes olevast puhast puidust puidupelleteid, mida kasutatakse loomade allapanuks. Põhilised toote tarbijad on kohalikud lamba- ja hobusekasvatajad, kuid väikestes kogusteks ekspordib ettevõte oma toodangut ka Fääri saartele.

Pildil ettevõtte Furuflís tooraine ladu (ehitus- ja lammutusjäätmetest pärinev puhas puit)

Kuna Islandi majanduse üheks tugisambaks on loomakasvatus, siis on väga olulisel kohal põllumajandusest pärineva põllumajanduskile ümbertöötlemine.

Ettevõte Pure North kogub kokku riigis tekkiva põllumajanduskile ning kasutab geotermaalvett ja -soojust põllumajanduskilede pesemiseks ja kuivatamiseks.

Põllumajanduskile purustatakse, pestakse, kuivatatakse ja seejärel pallitakse. Kui täna lähevad pallid ekspordiks, siis ettevõtte juhtkonna sõnul juba kuu aja pärast on ettevõttel võimekus toota plastigraanuleid.